Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel oli septembri keskpaigaks koristatud 95% teraviljapinnast, kust saadi 1,25 miljonit tonni saaki. Hektarilt saadi keskmiselt viiendiku võrra vähem teravilja kui mullu.

Statistikaameti analüütiku Ege Kirsi sõnul valmis teraviljasaak sooja ja kuiva suve tulemusena sel aastal kiiremini ning seetõttu alustati ka koristust varem. „Septembri keskpaigaks oli koristatud peaaegu kogu taliteravili ja 91% suviteraviljast. Vilja jõuti koristada rohkem kui eelmisel aastal samaks ajaks, saagikus oli aga oluliselt madalam nii teravilja kui ka kaunvilja ja kartuli osas,“ kommenteeris Kirs.

Esialgsetel andmetel oli teravilja kasvupind 367 000 hektarit, mida on protsendi võrra vähem kui möödunud aastal. Talivilja kasvatati 180 000 ja suvivilja 187 000 hektaril. Kõige enam kasvatati taliviljadest nisu ja suviviljadest otra.

Koristatud pindadelt saadi hektari kohta keskmiselt 3600 kilogrammi (kg) teravilja. Taliteravilja keskmiseks saagikuseks kujunes 4500 ja suviviljal 2600 kg hektarilt, mis on vastavalt 15% ja 30% vähem kui eelmisel aastal.

Kaunvilja kasvupind oli esialgsetel andmetel 49 000 hektarit. Septembri keskpaigaks oli koristatud 96% põldhernest ja 83% põldoast. Kaunvilja jõuti samuti möödunud aastast rohkem koristada, kuid saaki saadi koristuspinna hektari kohta 1700 kg, mis on 35% vähem.

Kartuli kasvupind oli mullusest väiksem ehk 3400 hektarit ja sellest oli septembri keskpaigaks koristatud 44%. Hektarisaagiks saadi 21 tonni ehk mullusega võrreldes viiendiku võrra vähem. Rapsi ja rüpsi 79 000 hektarist oli koristatud 96%, keskmiseks hektarisaagiks oli 2900 kg.

Maaeluministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud prognoosi kohaselt võib koristusperioodi lõpuks koristatud saada 98% teravilja pinnast ja kogusaagiks kujuneda 1,27 miljonit tonni, mis oleks 22% vähem kui möödunud aastal. Kartuli kogusaagiks prognoositakse 65 000 tonni, mis oleks 31% vähem kui 2020. aastal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta