Paljassaare rannaniitudel algas karjatamishooaeg – Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ettevõtmisel hooldavad rannaniitu juba kuuendat aastat šoti mägiveised.

Paljassaare hoiuala on osa üle-euroopalise tähtsusega kaitsealade võrgustikust, mis on moodustatud seal pesitsevate ning läbirändavate linnuliikide kaitseks. Rannaniidu näol on tegemist poolloodusliku kooslusega, mille säilimise eelduseks on iga-aastane hooldamine karjatamise või niitmise abil. Veiste karjatamine on üks tõhusamaid meetodeid niitude taastamiseks ja sealse elurikkuse suurendamiseks.

30-hektarilise rannaniidu taastamine algas 2017. aastal, mil sealt eemaldati roostik ning raiuti võsa. Sama on tehtud ka järgnevatel aastatel, kuna rannikulindudele on oluline avar, madala taimestikuga kooslus. 2018. aastal rajati ala ümber 3,5 kilomeetri pikkune karjatara ning sama aasta suvel saabusid Paljassaarele esimesed šoti mägiveised – vana ja tuntud tõug, kes on atraktiivse väljanägemisega ning toidu suhtes vähenõudlik. Tänavu on linnas „tööl“ ligi 30 šoti mägiveist, kes aitavad pilliroogu kontrolli all hoida. Mägiveised saavad oma toidu ja vee kätte loodusest ning erinevalt masinatest ei tekita nad süsinikujälge ega reostust.

„Karjatamine on viimase viie aasta jooksul muutnud Paljassaare rannaniidu rannikulindudele oluliselt väärtuslikumaks pesitsus- ja rändepeatuspaigaks. Näiteks on üle pika aja pesitsema naasnud punajalg-tildrid. Kuivemad niidualad paistavad nüüd aga eriti silma õiterohkusega – suviti on mõned piirkonnad haruldase roosa merikanni õitest suisa roosad,“ rääkis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal.

Mägiveiste kohalolek muudab piirkonna atraktiivsemaks ka loodushuviliste jaoks. Senine kogemus on näidanud, et linnaveistesse suhtutakse soosivalt: loomi käivad uudistamas nii koolide ja lasteaedade grupid, kohalikud elanikud kui ka välisturistid.

Samasugust „niidukit“ kasutatakse ka Pirita jõeoru maastikukaitsealal asuval Kõrkja saarel, kus on igasuviselt seitse limusiini tõugu noorlooma. Loomi on karjatatud saarel juba aastasadu ning lehmade toomisest Kõrkja saarele on taas saamas vahva traditsioon.  

Tegevused Paljassaarel on osa Soome-Eesti ühisprojektist CoastNet LIFE, mille eesmärgiks on rannikul paiknevate koosluste taastamine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta