Toksikoloog Peter Clausing avaldas 2017. aasta juulis aruande, milles väidetakse, et ELi ametiasutused rikkusid reegleid ja jätsid tähelepanuta teaduslikke tõendeid, jõudmaks taimekaitsevahendite tootjatele sobiva järelduseni, et glüfosaat ei põhjusta vähki, teatas 13. juulil ühendus PAN Europe (Pesticide Action Network).

2015. aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC), et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNA-d kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Teadlased analüüsisid põhjalikult avalikult aastast 2001 kättesaadavaid teadustöid, mis olid tehtud USA-s, Kanadas ja Rootsis (www.thelancet.com). 

Sellest hoolimata jõudsid kolm ELi institutsiooni vastupidisele järeldusele, et glüfosaat ei ole inimestele kantserogeenne. Toksikoloog Peter Clausingu koostatud ja PAN Europe'i liikme Global 2000 avaldatud aruanne „Glyphosate and cancer: Authorities systematically breach regulations“ väidab, et Saksamaa Föderaalne Riskihindamise Instituut (German Federal Institute for Risk Assessment), Euroopa Toiduohutusamet (The European Food Safety Authority, EFSA) ja Euroopa Kemikaaliamet (The European Chemicals Agency, ECHA) jõudsid sellisele järeldusele mitte sellepärast, et vähktõve ja glüfosaadi seoste kohta polnud tõendeid, vaid kuna ELi institutsioonid jätsid tõendid teadlikult tähelepanuta.

Nimetatud institutsioonidel olid glüfosaadi kantserogeeniks klassifitseerimiseks vajalikud andmed olemas. Otsus klassifitseerida glüfosaadid kantserogeeniks oleks võinud tuua kaasa glüfosaadi turult kõrvaldamise, mis omakorda avaldanuks paratamatult finantsmõju glüfosaadipõhiste toodete tootmise ja müümisega tegelevale ettevõtetele, sealhulgas Monsantole.

Dr Clausing väljendas oma muret, et ametivõimude tegevus ohustab rahva tervist. Vähki haigestumine on tema sõnul kahekordistunud. "Ma olen mures, et glüfosaadi üha sagedasem kasutamine on sellele kaasa aidanud," tõdeb Clausing.

Aruande toimetaja ja Ühendkuningriigi MTÜ GMWatch esindaja Claire Robinson lisas, et 19.-20. juulil 2017 on Euroopa Komisjon kutsunud ELi liikmesriikide esindajaid arutama glüfosaadi teemadel. Kõik osalejad peaksid tema meelest enne arutelu aruande läbi lugema. Claire Robinsoni arvates tuleks keelduda glüfosaadi loa pikendamisest.

PAN Europe keskkonnotoksikoloog Angeliki Lyssimachou meelest on väga ohtlik ja ka seadusevastane jätta pestitsiidi võimalik kantserogeensus tähelepanuta ning avaliku teavituseta. Raport tekitab küsimuse, kas ka teiste pestitsiidide kõrvalmõjud on samal viisil tähelepanuta jäetud.

Aruande peamised järeldused:

  • ELi pestitsiidide määruse kohaselt tuleb ainet kantserogeenseks pidada, kui kaks sõltumatult läbi viidud loomkatsetega uuringut näitavad kasvaja esinemissageduse suurenemist kokku puutunud loomadel.
  • Glüfosaadi puhul oli vähemalt seitsmes uuringus kaheteistkümnest leitud kasvaja esinemissageduse suurenemine.
  • Saksamaa Föderaalne Riskihindamise Instituut, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Kemikaaliamet arvestasid uuringutega valikuliselt vastavalt sellele, kas tulemused sobisid.
  • Euroopa Toiduohutuseameti hinnangute koostamisel osalenud ekspert Jess Rowlands tegi koostööd pestitsiidide tootja Monsantoga (Corporateeurope.org "Did EFSA lie to the press on its glyphosate assessment?"; Bloomberg.com "EPA Official Accused of Helping Monsanto ‘Kill’ Cancer Study"). 

Allikas: PAN Europe


PAN Europe avaldas 2017. aasta märtsis uuringu “Buying Science“, mille kohaselt sponsoreerisid keemiaettevõtted ajavahemikul 2012-2016 mitmeid teadusartikleid, mis leidsid glüfosaadid olevat tervisele ohutud. 

Pildi päristolu: Pixabay, CC0 Public Domain
Pildi päristolu: Pixabay, CC0 Public Domain

Mida peaks teadma glüfosaatidest?

Glüfosaat on fosfanaatide rühma kuuluv keemiline ühend, mis on bioaktiivne põhikoostisosa mitmetes mitteselektiivsetes herbitsiidides.

Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.

GIA (Global Industry Analysts) analüütikud, kes on analüüsinud glüfosaaditööstust, ennustavad, et aastaks 2017 kasvab nõudlus glüfosaadi järele pea kahekordseks ehk senise 740 000 tonni/aastas asemel hakkavad agrotehnikaettevõtted ja põllumehed kasutama 1,35 miljonit tonni glüfosaati aastas.

  • 1950. aastal avastas glüfosaadi Šveitsi keemik Henri Martin, kes töötas ettevõttes Cilag.
  • 1970. aasta mais sünteesis Monsanto esmakordselt glüfosaati.
  • 1971 avastas glüfosaadi kui herbitsiidi agrokeemia- ja biotehnoloogiakontsern Monsanto. Samal ajal hakati patenti taotlema.
  • 1974 alustati glüfosaadi registreerimise protsessi ja registreeriti aine kasutamine Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuuris (United States Environmental Protection Agency).
  • Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembris kuulus Monsantole glüfosaadi tootmise ainuõigus.
  • 1973. aastal hakkas Monsanto glüfosaati sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama Roundup®-i nime all. Roundup hävitab ühe kuu jooksul kõik sellega kokku puutunud rohelised taimed lehtedest kuni juurteni. Kõige efektiivsem on see kõrreliste heintaimede hävitamiseks, mõju laialehelistele on nõrgem.

Umbrohud võivad põllukultuure mõjutada inimestele ja loomadele soovimatus suunas, näiteks väiksem saagikus, taimehaigused jms. Seetõttu soovitatakse agrotehnilistel (ja ka majanduslikel) eesmärkidel kasutada umbrohutõrjeks põllumaadel mitmeid glüfosaati sisaldavaid herbitsiide nii ubade, kurkide, kõrvitsate, arbuuside, spinati, sibulate, küüslaukude, kartulite, paprikate, rediste, peetide, porgandite, selleri, tilli ja nendega bioloogiliselt suguluses olevate taimede kultiveerimisel. Lisaks sellistele põllukultuuridele nagu mais, soja ja suhkruroog kasutatakse glüfosaati laialdaselt ka kakao- ja banaaniistandustes ning muudes viljapuu- ja viinapuuistandustes, nendega töödeldakse ka kohvipuid jpt.

Mullaga kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad bakterid. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – Texase osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, Iowas 141-päevast ja Rootsi metsamuldades isegi 1–3-aastast poolestusaega.

Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. USEPA järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend. Euroopa Liidus on Roundup liigitatud keskkonnaohtlike ainete klassi N.

Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus. Laboriuuringute käigus langetas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ning pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.

Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldus, tuimus, kõrgenenud vererõhk ning südamepekslemine. Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.

Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed, kes töö tõttu glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonnateguritest põhjustatud mitte-Hodgkini lümfoomi tekkimisele.

Täiskasvanutel, kes on eksikombel neelanud > 85 ml glüfosaadikontsentraati, tekib tõenäoliselt mürgistuseisund, ning prognoos on üsna halb.

Eeldatavasti glüfosaadi pika kasutusea tõttu on kõikjal maailmas registreeritud põllukultuuride kõrval ka glüfosaadiresistentseid taimi: Amaranthus palmeri, Amaranthus tuberalatus syn. Rudis, Conyza canadensis L. Cronq, Ambrosia artemis, Ambrosia trifida, Kochia scoparia, Sorghum halepense jpt.

Allikas: Vikipeedia 

Pildi päristolu: Pixabay, CC0 Public Domain
Pildi päristolu: Pixabay, CC0 Public Domain

Kes on Monsanto?

Monsanto Company on rahvusvaheline agrokeemiale spetsialiseerunud biotehnoloogiaettevõte, maailma suurim herbitsiidi glüfosaadi tootja.

Monsanto on ka maailma juhtivaid geenmuundatud seemnete tootjaid. Märtsis 2005 omandas Monsanto Seminise, saades sellega maailma suurimaks tavaseemeid turustavaks firmaks. Monsantol on üle maailma ligi 21 000 töötajat. Ettevõtte 2011. aasta käive oli 11,822 miljardit dollarit. Ettevõtte asutas 1901. aastal John Francis Queeny.

Monsanto on tootnud muu hulgas insektitsiidi DDT-d ja PCB-d. Monsanto koos Dow Chemicaliga tootis USA Kaitseministeeriumi tarvis keemiarelvana kasutatavat Agent Orange'i.

1994. aastal tõi ettevõte turule POSILAC-i veise (bovine)somatotropiini ehk bST (Eestis 2000. a seisuga keelatud ainete nimekirjas), mille eesmärk on suurendada piimatoodangut ja kiirendada kasvu. Hiljem müüs ettevõte toote Eli Lilly and Companyle.

Monsanto toodab ka levodopat. 2001 . aastal sai Monsantos töötav William Standish Knowles Nobeli keemiaauhinna L-DOPA tööndusliku sünteesimise eest.

1973. aastal hakkas Monsanto glüfosaati sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama Roundupi nime all.

Monsanto müüb agrotehnikaga tegelevatele ettevõtetele ja põllumeestele laias valikus sojaoa, puuvilla, nisu, maisi, rapsi ja suhkruroo jpt põllukultuuride seemneid, muu hulgas kaubamärkide Asgrow, Dekalb, Deltapine, Fontanelle, Gold Contry Seed, Channel, Hubner Seed, Jung Seed Genetics, Kruger, Lewis Hybrids, Rea Hybrids, Specialty, Stewart ja WestBred all.

Alates 1996. aastast toodab Monsanto geneetiliselt muundatud seemneid. Seemnete eripäraks on resistentsus glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes. Nii on võimalik põllul hävitada kõik umbrohulised. Monsanto toodetavate geneetiliselt muundatud Roundupi suhtes resistentsete taimesortide kaubamärk on Roundup Ready.

Geenid, mis taime Roundupi suhtes resistentseks teevad, on Monsanto poolt patenteeritud.

Arvatakse, et suuresti tänu Monsanto lobitööle Ameerika Ühendriikide Kongressis ja USA Põllumajandusministeeriumis on õnnestunud kehtestada mitmed regulatsioonid, mille tulemusel kiireneb geneetiliselt muundatud toodete tootmine ja müük. Monsanto tippjuhtidel on pikaajalised head suhted mitme USA valitsusasutuse ja muudes asutustes või organisatsioonides vastutaval ametikohal töötavate isikutega. Monsanto tutvustab oma tooteid kõikjal maailmas ning nende lobi- ja müügitöö on edukad.

Jaanuaris 2011 teatas John Vidal (The Guardian) WikiLeaksi dokumendist, mis avab pisut Ameerika Ühendriikide diplomaatide, Hispaania ametkondade ning rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtte Monsanto igapäevatööga seotut. Dokumendis räägitakse igakülgsest ja kiireloomulisest abist seoses MON810-maisi kasvatamisega.

Agressiivse lobitöö tegijana ning keskkonnale ohtlike kemikaalide, veise kasvuhormooni ja geneetiliselt muundatud seemnete tootjana on Monsanto pälvinud keskkonnaaktivistide ja -organisatsioonide kõrgendatud tähelepanu. Ettevõttele on antud halvustav hüüdnimi Mutanto.

Allikas: Vikipeedia 

Jaga: