Jood on kilpnäärmehormoonide lahutamatuks osaks ning need hormoonid mõjutavad enamikku keha elundisüsteemidest. Joodi alatarbimise tagajärjeks on kilpnäärme alatalitus ehk hüpotüreoos. Kui tarbitavad joodikogused on kestvalt madalad, võib tulemuseks olla struuma. Kui sellises ulatuses joodipuudus esineb rasedal, võib see lootele kaasa tuua väga tõsiseid arenguhäireid, kasvupeetust ja kretinismi. Imikutel ja lastel võib ka kergekujuline joodipuudus põhjustada arenguhäireid, näiteks keskmisest madalamat intelligentsustaset ja õpiraskusi.

Liigsuured joodi tarbimiskogused võivad põhjustada samu sümptomeid nagu joodi alatarbiminegi – kilpnäärme alatalitust ja struumat. Lisaks võib joodi liigtarbimine viia kilpnäärme ületalituse ehk hüpertüreoosini. Raseduseaegne joodi liigtarbimine võib lootele põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi.

Headeks joodiallikateks on jodeeritud sool, meretaimed ja joodi sisaldavad toidulisandid. Maismaataimed sisaldavad üldiselt vähe joodi. Veganitel, kes ei kasuta jodeeritud soola, ei söö meretaimi ega võta ka joodi sisaldavaid toidulisandeid, on suure tõenäosusega toidust saadavad joodikogused oluliselt väiksemad soovitustest. Üsna lihtne on aga ka teise äärmusesse kalduda, kui süüa sagedasti suure joodisisaldusega meretaimi. Seetõttu on igal veganil oluline hästi läbi mõelda, millistest allikatest oma joodivajadus katta ja kui suured peavad olema tarbimiskogused.

Loe joodi kohta lähemalt vegan.ee portaalist

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta