Eile kohtusid videosillal Euroopa keskkonnaministrid, kes teiste teemade hulgas rääkisid patareide ja akude rollist kestlikule kliimaneutraalsele ringmajandusele üleminekul aastaks 2050. Uue plaanitava õigusakti abil peaks nende tootmine, käitlemine ja ringlussevõtt muutuma tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

„Patareid ja akud on probleemtooted, mida tarbitakse massiliselt, kuid mille ringlussevõttu tuleb kõikjal parandada. Samuti kulub nende tootmiseks rohkelt toorainet. Sestap ongi välja käidud ettepanek alates 2027. aastast kasutada ringlussevõetud materjali tööstuslikes patareides ja akudes, seal hulgas elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes,“ ütles kohtumisel Eestit esindanud keskkonnaminister Tõnis Mölder. Minister lisab, et paralleelselt ringlussevõtu suurendamisega väheneb nii ka patareide ja akude tootmise keskkonnamõju. „Kõigile ELi turule lastavatele patareidele ja akudele seatakse kohustuslikud nõuded, mille järgi need peavad olema kestlikud, suure jõudlusega ja ohutud kogu oma olelusringi jooksul.“

Samuti kehtestatakse määrusega ka kasutusotstarbe muutmise ja taastamise nõuded, et võimaldada näiteks kasutuselt kõrvaldatud elektrisõidukite akut kasutada energiasalvestussüsteemidena.

Uues algatuses on olulisel kohal tööstuslike patareide ja akude ja elektriautode akude akupass, mille abil soovitakse suurendada turu läbipaistvust, tarbijat paremini informeerida, anda ülevaade akude seisukorrast kogu nende eluaja jooksul ning lihtsustada jäätmekäitlust.

Uue määruse mõte on märkimisväärselt parandada kantavate patareide (alla 5kg) kogumist ja ringlussevõttu. Tolle tõttu tõstetakse kogumismäära, et majanduse jaoks väärtuslik tooraine kaotsi ei läheks. Määruse ettepaneku kohaselt peavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid ja liikmesriigid saavutama kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise miinimumeesmärgid, mis on 65% 31.detsembriks 2025 ning 70% 31. detsembriks 2030. Hetkel kehtiv iga-aastase kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumismäär 2018. aastal oli 29%, Euroopa Liidu keskmine kogumismäär on 47,5%.

Keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais selgitab, et kogumismäära mõjutavad ka tarbijate teadlikkus, kogumiskoha nähtavus, kogumisvõrgustiku tihedus, tugevam järelevalve andmete kvaliteedi üle ning riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö.

Arutlusel olnud ettepanekus peavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid looma üleriigilise kogumisvõrgustiku ning kehtestama kogumiskorra, mille on kinnitanud sõltumatu ekspert.

Kõik kogutud patareid ja akud tuleks ringlusse võtta ning materjale ulatuslikult taaskasutada. Eestis võeti 2018. aastal ringlusse 62,5%  patarei- ja akujäätmetest. „Eestil on võimekus ringlusse võtta vaid pliiakusid,“ nentis Soomlais. Kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed viiakse käitlemiseks Eestist välja, peamiselt Soome, Poola, Saksamaale  ja Lätti.

„See olukord võiks muutuda,“ leiab keskkonnaminister Mölder, „Eestis saaks ka muid patareisid ja akusid ringlusse võtta, näiteks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses.“  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta