Peipsi järve suubuvate jõgede seisund on mitmete näitajate poolest paranenud, nii nentisid juuli algul (virtuaalselt) koos käinud Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni töörühmad.

Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni Eestipoolse juhi Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul on vähenenud Narva jõe vesikonna jõgede orgaaniline reostus ning paranenud bioloogilise hapniku tarbe, hapniku ja ammooniumlämmastiku näitajad, mis lähenevad loodusliku tausta näitajatele.

„Mõlemad pooled on rakendanud tõhusaid veemajandusmeetmeid. Vene pool on panustanud piiriveekogude seisundi parandamisse 2019-2020 89 mln rubla: üleujutusohu maandamiseks on puhastatud ja süvendatud Pihkva järve suubuvaid jõgesid, vahetatud välja amortiseerunud reoveepuhastite tehnoloogilisi osi ja rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonivõrku. Oma osa on ka vabatahtlike aktsioonidel, kes käivad veekogude kaldaid prügist puhastamas,“ lausus Liiv.

Juuni lõpus-juuli algul toimunud Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni töörühmade koosolekutel arutati piiriveekogude majandamise aktuaalseid probleeme ja kooskõlastati koostööettepanekud valitsustevahelise piiriveekogude ühiskomisjoni jaoks aastateks 2021–2023.

Mõlemad pooled märkisid, et veemajanduslik olukord on stabiilne ning osapoolte võetud veemajandusmeetmed on tõhusad.

„Rakendatud veemajandusmeetmed on järjekindlalt suunatud saasteainete heite vähendamisele Narva vesikonnas ja aitavad kaasa veekogude ökoloogilise seisundi stabiliseerimisele,“ selgitas Liiv.

Venemaa pool andis selgitusi ka Narva veehoidla seisundi kohta ja pooled otsustasid jätkata analüüse ujuvsaarte stabiliseerimise võimaluste rakendamiseks, samuti otsustati jätkata koostööd kalade rände uurimisel.

Töörühmade töö tulemused ja koostöösuunad esitatakse Eesti ja Venemaa valitsustevahelise piiriveekogude ühiskomisjoni istungile, mis toimub selle aasta IV kvartalis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta