26. veebruaril 2015 oli „Lõpetame ökotsiidi Euroopas” korraldajatel võimalus esimese Euroopa kodanikualgatusena esitleda oma ettepanekut Euroopa Parlamendi petitsioonikomiteele. Kuigi Euroopa kodanikualgatuse eduks vajalikku üht miljonit häält ei saadud kokku ning seega ei kaasnenud Euroopa Komisjonil konkreetse järeltegevuse kohustust, näitavad kogutud rohkem kui 185 500 häält (Eestist 2960) avalikkuse soovi laiaulatusliku keskkonnakahju ohjamise järele.

Esitluse kuulamisel avaldas ökotsiidi ennetamise seadusele oma toetust mitu parlamendisaadikut: Keith Taylor (Suurbritannia), Andrea Vallina (Hispaania), Anja Hazekamp (Holland) ja Eleonora Evi (Itaalia). Petitsioonikomitee tunnustas aplodeerides algatuse korraldajaid nende pingutuste eest keskkonnakuritegudega seotud teadlikkuse tõstmisel.

Euroopa Komisjon andis oma vastuse ökotsiidi ettepanekule viidates olemasolevatele keskkonnavastutuse ja keskkonnaga seotud kriminaalvastutuse direktiividele. Kumbagi neist pole aga siiani korralikult rakendatud ning ei kaitse ökosüsteeme. Kriminaalvastutuse direktiiv (2008/99) katab vaid kindla nimekirja rikkumisi, mis peavad olema toime pandud tahtlikult (tihti on keskkonnakahju aga hooletu tegevuse kõrvalmõju).

Olemasolevad seadused ei ole võimaldanud ennetada ökotsiide Euroopas, kui tuua näiteks Talvivaara kaevandus Soomes või Ajka alumiiniumitehase reostus Ungaris. Olulise aspektina kehtiks ökotsiidi direktiiv ka EL-i firmade tekitatud ökotsiididele väljaspool Euroopat (nt Nigeri jõe reostus, mis on seotud nafta kaevandamisega). Ökotsiidi ennetamise direktiiv on vajalik ning selle nimel töö jätkub: arutelu on suunatud edasi Euroopa Parlamendi keskkonna-, justiits-, põllumajanduse ning kalanduse komisjonidesse.

Samal päeval toimus ka avalik arutelu Euroopa kodanikualgatust puudutava reformi teemal, kus „Lõpetame ökotsiidi Euroopas” algataja Prisca Merz rääkis raskusest, millega nende korraldusmeeskond kokku puutus. Irooniliselt oli üheks neist lihtsalt kodanike grupiks olemine, sest ilma ametliku organisatsiooni toeta ning olles täielikult vabatahtlik liikumine, olid kõik algatajad võimalike vigade eest vastutavad.

Algatusele toetusallkirja andmiseks nõutavad isikuandmed tähendasid iga teise hääle kadumaminekut (vaid 44% neist, kes vajutasid kodulehel „Allkirjasta”, jõudsid tegelikult selleni). „Lõpetame ökotsiidi Euroopas” lõppes Euroopa kodanikualgatusena 21. jaanuaril 2014, kuid korraldajad jätkasid allkirjade kogumist, et mitte lasta kaotsi minna juba antud häältel.

Sellest ajast alates on liikumine kasvanud ülemaailmseks ning oli üks nn Brüsseli harta algatajatest, mis kutsub üles looma ülemaailmset ja Euroopa keskkonna- ja tervise kriminaalkohtut. Selle eesmärgi jaoks jätkub häälte kogumine aadressil www.endecocide.org, millest saab selle aasta detsembris osa Pariisi kliimakõneluste ajal peetavast kampaaniast.

„Lõpetame ökotsiidi Euroopas” algataja Prisca Merz ütles: „Arutelud Euroopa Parlamendis näitasid taaskord vajadust nii ökotsiidi ennetamise seaduse kui ka Euroopa kodanikualgatuse formaadi põhjaliku reformi järele. Meie ettepanekut kuulati, nüüd peame jätkama tööd, et see viiks ka tegudeni.”

Eurosaadik Keith Taylor lisas: „Ma ei tea, kui palju süüdistusi meil olemasoleva seadusega siiani on olnud. Ökotsiidi ennetamise ettepaneku oluline sisu on vastutuse ja süüdioleku kindlaksmääramine ning üleastumiste karistamine. Vastasel juhul on see vaid soe õhk. Ökotsiidi seadus annab ettevaatusprintsiibile ning põhimõttele „saastaja maksab” kaalu ja kuju. See on idee, mille aeg on tulnud.”

Avalikud kõnelused on järelvaadatavad siit:

Euroopa kodanikualgatuse reformi avalik kuulamine

Lõpetame ökotsiidi avalik kuulamine (alates 7:50-44:00)

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta