Eelmises kahes artiklis tutvustasin käesoleva aasta oktoobri lõpus külastatud Rootsi hotelle ja puhkemaju ning marja- ja puuviljakasvatusi. Külastuse eesmärgiks oli tutvuda kohaliku toidu kasutamisega ning näha mida maapiirkondades asuvad ärid aastaringse eluspüsimise eesmärgil ette on võtnud. Käesolevas artiklis jutustan, kuidas tavalisest suudetakse luua eriline ning kokkuvõtteks annan vihje, kuidas Rootsi ettevõtetel õnnestub aastaringselt edukas olla.

Kes võiks arvata, et rapsitehas võib olla kohaliku kogukonna laste kohtumiskoht?

Keset silmapiirini laiuvaid rapsipõlde seisab uhkelt rapsiõli tehas Gunnarshögs Gård, selles tehases pressitakse kõikides ümberkaudsetes taludes kasvatatud rapsist õli. Õli toodetakse ühel liinil ja seda müügiks nii enda kui ka teiste tuntud Rootsi kaubamärkide alla.

Tehase hoovile jõudes tekitas imestust ääretu puhtus, jäin mõtlema, kas tegemist on äsja valminud kompleksiga või on siin kõik talveunne jäänud. Lisaks rapsiõli tootmisele kaasab ettevõtte oma tegevusprotsessi palju lapsi ja peresid.

Viljakoristuse ajal paigaldatakse hoovi suured basseinid, kuhu kutsutakse lapsi “suplema”, oma ruumides viiakse läbi erinevaid lastele mõeldud üritusi ning igal lapsel on võimalik pisikese rapsiõli pressi abil endale õli koju kaasa pressida. Selliselt õpetatakse lastele tootmisprotsesse ning neid suunatakse tarbima kohalikku ja kasulikku.

Oluline on ka see, et rapsist välja sõelutud muud seemned suunatakse tootmishoonete kütmiseks, samuti suunatakse rapsi pressimisel tekkiv soojus teiste kompleksi kuuluvate hoonete kütmiseks ning seemnete pressimisjärgset rapsikooki kasutatakse edasi loomasööda valmistamisel.

Palju paberitööd nõudvate märgiste ja sertifikaatide taotlemisega tasub tegeleda, neid välja teenides elavdub ettevõtte äritegevus

Ühel hommikul esimese külastusena SmakSak kondiitri- ja pagariärsse jõudes kahetsesid kõik, et olid oma kõhud hommikusöögilauas täis söönud, meile pakuti nimelt Rootsi traditsiooni kohaselt seitset erinevat küpsetist, milleks olid erinevad koogid ja küpsised.

SmakSak kondiitri- ja pagariäri teeb eriliseks nende ökotunnistus, sarnane tunnistus on lisaks SmakSakile veel kahel äril Rootsis ja need asuvad Stockholmis. Abikaasadest ettevõtte juhid innustavad teisi ettevõtteid ökomärgiste nimel töötama sest nende ärile on ökomärgis palju uksi avanud ja toodete vastu nõudlust suurendanud.

Lähiajal laiendab SmakSak oma toodete müüki Malmösse, kus avatakse suur taaskasutusel ja keskkonnasäästlikul eluviisil põhinev keskus. Hetkel pakub äri laktoosivabu maiustusi aga järgmise sammuna plaanitakse tootmisruumide laiendamisel ehitada eraldi ruum gluteenivabade maiustuste tootmiseks.

Tõsiseid toiduelamusi valmistavad reeglina esmapilgul kokkusobimatud toidud

Kondiitri- ja pagariärist viis meid bussisõit Lundi ülikoolile kuuluvasse kompleksi Östarps Gästigivaregård, kus tähistatakse iga-aastaselt Rootsi traditsioonidel põhinevat jaanipäeva. Jaanipäeva tähistamine sai alguse perekondlikust peost, mis on tänaseks kasvanud 3000 külastajaga sündmuseks.

Viieminutilise jalutuskäigu kaugusel kompleksist asuvad aiad taluloomade ja lindudega, et anda külalistele taluelu olemust võimalikult hästi edasi. Kompleksis asuv restoran, mis kuulub kompleksist ainsana seal aastasadu elanud perele, pakub aastaringi traditsioonilisi Skåne piirkonna toite.

Väga suureks elamuseks oli munakook, mis on meie omleti sarnane aga seda valmistatakse magusana. Munakoogi kõrvale pakutakse magusaid pohli, praetud peekonit ja murulauku, Munakooki üksi üle paari ampsu süüa ei oleks soovinud aga lisandid tegid koogist maitsva lõunaeine.

Meie seenesõpradele pakkusid huvi laual olnud marineeritud seened, milleks olid marineeritud toored viilutatud šampinionid, Eestis oleme harjunud sööma eelnevalt kupatatud või kuumutatud marineeritud seeni.

Serveeri toitu seal, kus see on kasvatatud, püütud või jahitud ning loo võimalused seda mujalt maailmast tarbima tulla.

Kohalikku toitu vahendavast ettevõttest viis tee heade emotsioonidega edasi pisi-pisikesse kuurortlinna, kus liivarannale tühjalt seisvate suurte hotellide ja restoranide vahele on end vanas paadikuuris sisse seadnud kaluritest kaksikvendade äri, angerjat väärtustav toidu- ja koolituskoht Mats & Max.

Nagu Rootsi köögi teemalises esimeses artiklis on mainitud, et angerja liigikus järjest väheneb ning sellele püütakse kohaliku tarbimise vähendamisega piiri panna. Lühikesel perioodil aastas on aga kaluritel angerja püüdmiseks luba ning kaksikvennad toovad püütud saagi lauale sealsamas püügikohas.

Samas linnakeses toodetakse lisaks maailmakuulsat Absolut viina ning seetõttu peetakse vanas paadikuuris ülipopulaarset angerja festivali, kus toitude kõrvale pakutakse alati Absolut viina. Lisaks angerjat puudutavale infole on paadikuuris siin-seal näha piirkonnas loodud aga üle Rootsi ja maailma populaarsust kogunud disainesemeid.

Rootsi maapiirkondades on ellu kutsutud ettevõtteid koondavad töögrupid, kes teglevad piirkonna visiooni koondamisega.

Rootsi toidukultuuriga seotud ettevõtetega tutvumise reisi lõppedes kuulasime Smaka På Skåne & Visit Ystad-Österlen ettekannet näitest, kuidas omavalitsuste poolt luuakse ettevõtetele soodne keskkond uute toodete, koostöö ja kogu ühiskonnale kasulike projektide tekkeks.

Nimelt on omavalitsus kokku kutsunud kõik oma piirkonna ettevõtted, kelle seast on moodustatud 32 ettevõtet koondav grupp, kes käib koos ja genereerib ideid koondamaks piirkonna visiooni.

Selline projekt koosneb mitmest etapist ning ühe projektiga tegeletakse piirkonnas kaks aastat. Projekti lõppedes on teiste Rootsi piirkondade sarnase projekti läbiviimise õnnestumise näitel oodata ettevõtete vahel tihedamat koostööd ning laiemat avatust, mis kõik omakorda suurendab ettevõtete teenitavat tulu.

Kuigi Skåne piirkonnas käib ettevõtteid koondav grupp alles projekti elluviimiseks koos, on paljudes ärides juba praegu näha piirkonna ettevõtete ja ka kogukonna tihedat koostööd. Loodetavasti jäi käesolev artiklite seeria mõnele Eesti ettevõtjale silma, kes Rootsi kogemustest ideid ammutada sai.


Loe teisi lugusid samast sarjast!