Kodanikuhariduse mõiste avamisel on kõige selgem alustada kodanikuhariduse tulemusest – selleks on kodanikuna haritud inimene, kes soovib, saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. PIRET TALUR mittetulundusühingust Persona selgitab ideid ja tagamaid.

Määratledes kodanikuharidust kui üht hariduse liiki, võib seda mõistet selgitada nii: kodanikuharidus on see osa haridusest (ehk oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsessist), mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetada kõigi inimeste, nii riigi kodanike kui mittekodanike valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse kaudu hoitakse alal kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemist väärtustatakse.

Kodanikuhariduse vajalikkuse teadvustamine on tihedalt põimunud poliitilise ja ühiskondliku mõtte arenguga. Viimase sajandi ajaloosündmused Euroopas on korduvalt raputanud kodanikuhariduse alustalasid. Ristiusu kümnest käsust on jõutud inimõiguste ülddeklaratsioonini, tehes paljudes Euroopa riikides peatuse kommunismiehitaja moraalikoodeksi juures.

Rahvusriigid on asendumas multikultuursete riikidega, eliidi juhitud ühiskonnad kaasavate ja demokraatlikega. Väärtused teisenevad ning väärtuskasvatus kui osa kasvatusest ja haridusest koos nendega. Muutunud on arusaam sellest, kellel, mil viisil ja mis põhjustel on õigus oma arvamus välja öelda ja otsustesse sekkuda nii pere, kogukonna kui riigi tasandil. Ühiskonnaelus toimetulemiseks on teoreetilistest taustateadmistest olulisemaks muutunud praktilise tegutsemise oskused, mida kaasaegne kodanikuharidus eriliselt rõhutab ning arendab.

Üha sagedamini kasutatakse kodanikuhariduse paralleelmõistena demokraatiahariduse sõna. See on eesti keelde jõudnud inglisekeelse Education for Democratic Citizenship tõlkimisel – sõna-sõnalt oleks see demokraatliku kodanikuksolemise haridus. Kodaniku- ja demokraatiaharidusega on tihedalt seotud mitmed viimasel kümnendil väärtustatud hariduse alaliigid/vaatenurgad, nt inimõigusi, säästva arengu ning sotsiaalse ettevõtluse põhimõtteid toetav haridus. Eraldi dimensiooniks on kujunenud Euroopa kodanikuks olemise (ingl k European citizenship) tähendus.

Kui klassikaline esindusdemokraatia andis kodanikule peamiselt hooajalisi tseremoniaalseid funktsioone – osaleda paraadidel, käia valimas –, siis nüüdisaegne vastutustundlik valitsemine paneb rõhu argitegevusele. Hea kodanik teab küll rahvushümni, aga lisaks sellele oskab ta oma asjade ajamiseks edukalt suhelda ametkondadega, kasutada targalt sotsiaalkindlustust, kontrollida oma lapsele antava hariduse kvaliteeti ja vabaneda keskkonnateadlikult olmeprügist.

Enamik tänapäeva demokraatlikke ühiskondi sunnib kodanikku tegema valikuid pidevalt ja väga erinevates valdkondades. Koostöö ja jõustamine tugevdavad inimeste toimetulekut nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Seega on nüüdisaegse kodanikuhariduse ülesandeks tõsta inimeste suutlikkust toimida väga erinevatel poliitika-areenidel.

Tänapäeva demokraatia käsitleb aktiivsete kodanikena ka üpris noori lapsi, tõmbamata piiri nende formaalharidusliku positsiooni järgi. Seega on põhiküsimus mitte selles, millal õpetada, vaid kuidas kohandada õpetust ealistele vajadustele ja valmidusele.

Traditsiooniline kogu kodanikuhariduse suunamine vaid suhteliselt kitsale vanusegrupile (15-18aastased) jätab valdava osa inimestest ilma kaasaegsest kodanikuharidusest, mis võimaldaks edukalt toime tulla 21. sajandi demokraatlikus ühiskonnas. Kaasaegne kodanikuharidus on mõeldud kõigile ja igaühele, olenemata tema east, kodaniku staatusest või sotsiaalsest positsioonist.

Sügis toob ohtralt tunnustust

26. novembri kodanikupäeva lähenemine on innustanud mitmeid riigiasutusi ja fonde välja andma aumärke ja raha, väärtustamaks heade kodanike tehtut.

Lagle Parek15. novembriks ootab rahvastikuministri büroo kandidaate aasta kodaniku tiitlile. Selle tiitliga tunnustatakse inimesi, kes on läbi aegade aidanud kaasa Eesti riigi ülesehitamisele, toimimisele ja säilimisele. Mulluseks aasta kodanikuks sai EMSLi nõukogu esimees Lagle Parek (alumisel fotol).

Vabas vormis ettepanek, mis sisaldaks põhjendust, miks see inimene tiitlit vääriks, tuleb koos oma kontaktandmetega saata rahmin@riigikantselei.ee või tavapostiga Rahukohtu 1, 15161 Tallinn, märksõnaga „Aasta Kodanik 2008“.

Siseministeerium ootas 20. oktoobriks kandidaate kodanikupäeva aumärgile. Sellega peetakse meeles inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse kodanikuteadvuse väärtustamisel, Eesti Vabariigi kodanikukasvatuse edendamisel või kodanikupäeva korraldamisel.

Kodanikujulguse aumärke jagab (kandidaate võis esitada oktoobri alguseni) taas Justiitsministeerium, väärtustades sellega kodanike julgust sekkuda kuriteosituatsioonidesse ja abistada ohvreid.

Sihtasutusel Domus Dorpatensis kestab 1. novembrini konkurss 15 000 krooni suurusele kodanikustipendiumile, mis antakse kodanikualgatuse ja kohaliku elu edendamise eest. Kandidaadiks võib seada ka iseennast, aadressile dorpatensis@dorpatensis.ee või Raekoja plats 1/Ülikooli 7, 51003 Tartu tuleks saata avaldus, kandidaadi CV ja põhjendus koos soovitustega.

Samuti annab Aadu Luukase Sihtasutus välja oma miljoni krooni suuruse missioonipreemia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kuulutab välja aasta vabatahtlikud. Siin on kandidaatide esitamine lõppenud, põnevus säilib aga vastavalt novembri lõpu ja 7. detsembrini.

Allikas: Hea Kodanik

ÜLEMINE FOTO: Hea kodanik mõtleb, mida ta ostab. Õiglase kaubanduse märgiga suhkrut võtab riiulilt Pärnu pensionär Vera.

Artiklis on kasutatud Avatud Eesti Fondi ja Siseministeeriumi rahastamisel ilmunud kogumiku „Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest“ (www.bapp.ee/kodanikuharidus/ ) materjale.