Rahalisest vajadusest märksa olulisem põhjus, miks Eesti elanikud asju taaskasutusse suunavad on hea tunne, mis tekib asju annetades või nende eluiga pikendades. IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi ja Uuskasutuskeskuse kommunikatsioonijuht Esme Kassak jagavad mõtteid taaskasutamisest ja näpunäiteid esemete kasutusea pikendamiseks.

Eesti elanikke võib pidada “kuldsete kätega” rahvaks, sest pooled IKEA tellitud uuringus osalejatest oskavad asju vajadusel parandada või leida neile uut kasutust. Peamiselt ajendab eestlast asju taaskasutama raiskamise vähendamine (68%) ja vastutustundlikkus (50%), mis tähendab ühtlasi, et võimalus asju annetada või nende eluiga muul moel pikendada, tekitab elanikes hea tunde.

Uuskasutuskeskuse kommunikatsioonijuht Esme Kassak märgib, et Uuskasutuskeskuse näitel on näha teadlikkuse ja ka klientuuri pidevat kasvu, kuid siin on veel palju teha.

“Järjest enam tullakse Uuskasutuskeskusesse otsima endale heas korras juba kasutusel olnud asju, et säästa keskkonda, mitte üksnes hinna pärast. Asju antakse uuesti kasutusse, sest ei raatsita korralikke asju niisama ära visata,” ütles Kassak.

Mida teha asjadega, mida enam kodus vaja ei lähe?

Alustuseks tuleb Kassaku sõnul alati enda ostud läbi mõelda. Kas olemasolev asi teenib mind veel hästi või on tõesti endast kõik andnud? Kui seisma jäänud asjad on heas korras ja võivad veel kellelegi teisele rõõmu pakkuda, siis soovitab Kassak need uuele ringile anda.

Sisekujundaja Eliise Tammekivi märgib, et enne asjadest loobumist tasub mõelda, kas ja kuidas võiks neile ise uue elu anda.

“Kodu värskendamine ei tähenda kõige muutmist ja vana välja vahetamist. Pealegi kannavad vanad armastatud esemed sageli ka kodu- ja perekonnalugu. Näiteks võib vanasid puidust toole värskendada ja miksida neid uute eri värvides ning kujuga toolidega, andes nii toolipartiile omanäolise puudutuse. Sama kehtib vanade lauanõude, küünlaaluste ja teiste sisutuselementide kohta,” jagas sisekujundaja ideesid.

Loomulikult saab ka Kassaku sõnul leida tarbetuks muutunud ja oma aja ära elanud esemetele uusi rakendusi, tuleb vaid loovalt läheneda. “Erinevaid nõusid saab kasutada taimede jaoks, kruusi saab kasutusele võtta pliiatsitopsina, kardinast võib meisterdada liniku jne,” pakkus Kassak. Ta lisas, et mõne asja jaoks on vaja vaid mõtteviisi muutust ja uut vaatenurka, teise jaoks ka pisut näputööd. Peamine on julgeda mängida ja katsetada ning tulemus võib ennastki üllatada.

Hoolega valitud ja hoitud asjad kestavad märksa kauem

Sisekujundaja lisas, et asjade pikk eluiga tuleneb nende funktsionaalsusest ja neis kasutatud materjalidest, mis võiksid olla võimalikult vastupidavad või sellised, mida saaks eseme elujooksul uuendada. Aja möödudes saab värskendada ja täiendada igasugu multifunktsionaalset või moodulmööblit – riiuleid, kappe ja diivaneid – nii, et need käiksid pere muutuvate vajadustega kaasas. Näiteks soovitab sisekujundaja valida koju vahetatava kattega diivani. “See jätab võimaluse diivanikatet mugavalt pesta ja juhul kui see on väsinud ja oma aja ära elanud, siis vahetada välja uue vastu,” sõnas Tammekivi. Ta lisas veel, et katte teise värvi vastu välja vahetades jääb tunne, nagu kodus oleks uus diivan. Lastemööbli valikul soovitab ta aga arvesse võtta, et voodit, toole ja laudu saaks reguleerida vastavalt lapse kasvule. Hiljem, kui laps kasvab mööblist välja, võiks selle üle anda mõnele teisele perele.

Esemetele teise elu andmiseks tuleb ennekõike hoolt kanda selle eest, et nende esimene eluring oleks võimalikult pikk ja terve. “Usume IKEA-s, et mööbli eest hoolitsemine on keskkonnasäästlikuma elu üks verstapostidest,” tunnistas Eliise Tammekivi. Mööblile võimalikult pika eluea andmiseks soovitab ta seda aegajalt kontrollida. Kontrollida tasub eelkõige igasugu liikuvaid detaile – hinged, rattad, samuti kõige sagedamini kasutatavad pinnad ja teised elemendid – juhuks kui need vajavad parandamist, reguleerimist või muutmist.

Kasutatud asjade otsimine on kui aardejaht

Iga neljas Eesti elanik võrdleb asjadele teise elu andmist aaretejahiga ning on uhke, kui leiab taaskasutusest hea hinnaga erinevaid ja väärtuslikke tooteid.

Kassaku sõnul jahivad külastajad asju vastavalt hooajale. Näiteks kui aasta alguses tuli korraga kahe hooaja lumi lõpuks maha, siis olid kelgud-suusad-uisud niivõrd ihaldatud kraam, et pea kõik osteti ära. „Praegu on kindlasti populaarsed suverõivad. Pole ju sugugi paha mõte endale leida selga vaid mõne euro eest tuntud brändi heas korras kleit?” Kõige julgemalt ostetakse raamatuid ning järjest enam ka mööblit ja kodusistustust. Ta lisas, et paljud inimesed on keskkonna mõttes väga teadlikud ning oskavad kõrgelt hinnata teisele ringile jõudnud kvaliteetbrände.

Kassak lisas lõpetuseks, et kõigi rõõmuks, levitatakse taaskasutamise pisikut järjest enam. Üheks näiteks on koolivormide laadad, kus uute rõivaste kõrval pakutakse juba kantud vormiriideid. “Usume, et avaliku eeskuju andmine aitab häid otsuseid teha ning kaaluda uute asjade vajamisel kõigepealt teisele ringile antud korras asju ja teisalt asjade liigseks muutumisel nende uuele ringile andmist,” ütles Kassak.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta