Eesti Pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kanguse sõnul on sobimatu prügi põletamine lõkkes ebamõistlik. “Kuigi näiteks piimapaki viskamine ahju või lõkkesse tundub ohutu, on see mulje petlik.  Põletamise käigus eraldub atmosfääri erinevaid ohtlikke elemente, sh ka raskmetalle ja dioksiine, mis jäävad hiljem pinnasesse,” räägib Kangus.

Igasugune tarbimine toob kaasa ka jäätmete tekkimise. Olmejäätmete liigiti kogumiseks on Eestis paigaldatud hulgaliselt jäätmekonteinereid ning enamus jäätmetest saab ära anda tasuta.

Paraku näitavad Keskkonnainspetsiooni kontrollkäigud, et osa jäätmeid põletatakse ära kodustes majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Iga inimene, kes süütab prügilõkke, ohustab sellega ümberkaudseid elanikke ja keskkonda.

Prügilõkke põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Seega koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik otse aiast korjatuna süüa armastame.

Aivo Kanguse sõnul tohib jäätmeid põletada vaid spetsiaalselt selleks rajatud prügipõletusjaamades, kus suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiliselt keerukaid filtreid, mis erinevat sorti saasteaineid kinni püüavad.

“Mööda ei tohiks vaadata ka sellest, et näiteks pakendid väärtuslik toormaterjal, millest saaks uusi tooteid. Jäätmete väärtust on selgelt teadvustanud ka Euroopa Liit - aastaks 2020 peab 50% olmejäätmetes sisalduvatest jäätmetest olema uutes toodetes taaskasutatud. Seega selle asemel, et see toore lihtsalt korstnasse lasta, võiks teel suvilast linna pakendid kilekotiga selleks ette nähtud konteinerisse viia,” selgitas Kangus.

Infot liigiti sorditud pakendite kohta võib leida Eesti Pakendiringluse veebist.

Tutvu ka Bioneeri jäätmete sortimise juhendiga.

Loe lisa www.lõke.ee.

Ohtlikud ained, mis põletamisel tekivad, on väga püsivad. “Näiteks peenardele langenud tuhaga “vürtsitatud” mullas kasvanud maasikate kaudu jõuavad ohtlikud saasteained ka meie organismi, kuhu samuti pikemaks püsima jäävad. Paljud põletamisel tekkivad ained on vähkitekitava mõjuga, ent riske on teisigi,” hoiatab Kangus.

Kehtib lihtne reegel, et lõkkes on ohutu põletada vaid immutamata puitu ja katmata paberit. “Seega näiteks erinevate värvide või kaitsevahenditega töödeldud ehitusjäätmed tuleks lõkkest eemal hoida ning lõkkesse ei ole kohta ka tetrapakil. Tulehakatuseks võib kasutada näiteks munareste,” soovitab Kangus.  

Jäätmete põletamise kahjulikku mõju arvesse võttes tuleb seega jäätmed käidelda keskkonnasõbralikul moel. See tähendab, et jäätmed tuleb sorteerida ja suunata taaskasutusse, mitte lasta kasulikel materjalidel muutuda ohuks tervisele ja elukeskkonnale.