President Kersti Kaljulaid käis täna Lääne-Virumaal tutvumas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel taastatavate sooalade ning värskelt valminud Tudu õpperajaga.

 

Möödunud sajandi keskpaigast alates on soid (sh Tudusood) intensiivselt kraavitatud. Nõnda on vähenenud Eestis soode pindala ligi kolm korda. Sood on aga koduks mitmetele harva esinevatele liikidele ning näiteks Euroopas on soo muutunud haruldaseks koosluseks. Samuti mängivad nad olulist rolli veetaseme ühtlustamisel ja aitavad pikemas perspektiivis kaasa kliimamuutuste pidurdamisele. Sestap on soode taastamistööd vajalikud mitmes mõttes.

President Kersti Kaljulaid tõdes, et kasutusest välja jäänud freesturbaväljad ehk jääksood tuleks kindlasti taastada, sest praegusel kujul on need vaid süsiniku emiteerijad ning elupaigana sobimatud. President Kaljulaid külastas küll kaitsealal asuvaid sootaastamisalasid, ent nentis, et peame pöörama aina enam tähelepanu ka sellele, kuidas toimetame väljaspool kaitsealasid.

"Ka täna nägin, kuidas ühel pool teed taastati Euroopa Liidu rahade abil soid ja teisel pool kasutati Euroopa raha, et sooala põllumajanduse tarvis kuivendada. Looduses ei saa tõmmata teravaid piire ja osi tervikust eraldada - mõtlematu tegevus väljaspool kaitseala võib kahjustada kaitsealal hoitavat. Maastike fragmenteeritus ei toeta elurikkust ega meie ökosüsteemide terviklikkust."

Lääne-Virumaal Tudusoo kaitsealal asuv ligi kilomeetri pikkune ja edasi-tagasi läbitav Tudu ehk Järvesoo õpperada pakub Eestis ainulaadset võimalust vaadata lähemalt, kuidas varasemast kuivendusest mõjutatud soo saab taas järk-järgult märgalale omase ilme ja liigikoosluse.  “Hoiame pöialt, et vahetu taastamistöö kogemine kannustab külalisi leidma endas uudishimu, et tulla vähemalt korra aastas vaatama, kuidas Tudusoo taastumine edeneb. Kas pole põnev võimalus jälgida ühe maailmas nii haruldase koosluse - soo - taassündi?” rääkis ELFi keskkonnateadlikkuse ekspert ning Tudu raja üks loojatest Piret Pungas-Kohv  

Õpperada on loodud mõeldes teiste seas ka ratastooli ja lapsevankriga liikuvatele inimestele ning on varustatud käsipuuga - sestap sobib see liikumiseks ka vaegnägijatele. Rajal liikujaid saadavad dialoogi vormis rohkete piltidega õueraamatud, mis räägivad nii Tudu ajaloost, soost, liikidest kui taastamistöödest. Täiskasvanutele juhatavad raamatus teed Mihkel ja tema naine Mann ning Mihkli isa Leet. Lapsi saadavad matkarajal oma vestlusega sookollikesed Modris ja Kalli. Samuti on rajal olemas inglis- ja venekeelsed saatetekstid. Raja lõpus avaneb vaade Tudu järvele ja lõkkease pakub võimalust süüa valmistada. Vihma või une korral annab varju kaminaga matkaonn. Rajal liikudes palume hoida loodust kui ka iseend ja jälgida riiklikke liikumispiiranguid ja soovitusi.

Tudusoo on üks kuuest kaitsealusest sooalast (kokku 7600 ha), mida ELFi juhtimisel taastatakse. Peamised taastamistööd on kraavide kinni ajamine ning paisudega sulgemine. Värske õpperada valmis Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, RMK ja Keskkonnaameti  koostöös. Raja valmimist toetas Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute keskus projekti  “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) raames.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta