Vaimse tervise probleemid, sealhulgas depressioon, on täiskasvanute seas laialdaselt levinud haigus. Üle-Euroopalise depressiooni riskitegurite uurimisprojekti PREDICT raames Eestis läbi viidud uuringu* tulemuste põhjal on poole aasta jooksul depressiooni diagnoositud ligi 24% perearstile pöördunud patsientidel ning ainuüksi ühe kuu jooksul ligi 15% patsientidel.

Proviisor Kristian Semjonovi sõnul on depressiooni tekkepõhjuseid erinevaid, kuid põhilisena saab esile tuua emotsionaalselt keerulisi elusündmuseid nagu lähedase inimese või töökoha kaotus, haigused, ravimitest tingitud meeleoluhäireid, alkohol ning samuti mõnuainete kuritarvitamist.

„Veel esineb nii naistel kui ka meestel sünnitusjärgset depressiooni. Naiste puhul esineb seda statistiliselt rohkem, sest nende arstikülastuste sagedus, eriti selles eluetapis, on sagedasem,“ nentis Semjonov.

Maailma Terviseorganisatsioon toob depressiooni põhiliste ilmingutena välja nädalaid või kuid kestva meeleolu languse, rõõmutunde vähenemise, väsimuse, energiavaeguse ning samuti huvi kadumise asjade vastu, mis seni inimesele rõõmu valmistasid. Sageli esineb depressiooni puhul ka unehäireid – nii unetust kui ka hüpersomniat ehk ebatavaliselt suurt unevajadust. Lisaks on häiritud inimese keskendumisvõime, suurenenud ärevustunne, vähenenud võib olla söögiisu või hoopis vastupidi – tekib tahtmine süüa valimatult ja ebatervislikke toite.

"Koroonapandeemia ajal on apteekidesse pöördunud järjest rohkem inimesi, kes otsivad ärevuse ja kurnatuse vastu lahendust või leevendust. Kõige sagedamini otsitakse "midagi närvidele",“ selgitas Semjonov, kelle sõnul saab apteeker soovitada nii toidulisandeid kui taimeteed.

Unehäirete kontrolli alla saamiseks aitavad looduslikud preparaadid ja kindel režiim

Unehäired võivad pikaajalise kestvuse puhul kaasa tuua ka muid terviseprobleeme – näiteks viia ülekaalulisuse tekkimiseni, tõsta diabeediriski, tekitada ärevust ning vererõhuprobleeme, mistõttu on vajalik ööpäevast režiimi ja unerütmi hoida ning toetada.

„Une kvaliteedi eest vastutab hormoon melatoniin, mida toodab meie enda keha, et reguleerida  bioloogilist ööpäevarütmi. Seega võib unehäirete puhul lühiajaliselt proovida melatoniini sisaldavaid toidulisandeid, mis aitavad kiiremini uinuda ning seeläbi ka unetsüklit pikendada," selgitas proviisor.

Ta lisas, et keha lõõgastumisele ja pingete leevendamisele aitavad kaasa magneesiumit sisaldavad toidulisandid, mis toetavad närvisüsteemi normaalset talitust, südamelihaste tööd ja reguleerivad ka vereringet.

Lisaks looduslikele preparaatidele aitab unerütmi taastumisele ja ärevuse kontrollimisele kaasa kindel rutiin, päevasel ajal värskes õhus viibimine, kindel magamamineku ning ärkamise aeg. Ärevuse vähendamiseks tasub enne uneaega vältida sinist kiirgust ehk erinevaid ekraane ning tegeleda lõõgastavate tegevustega.

Vitamiinipuudus võib viia meeleoluhäireteni

Ka D-vitamiini tase meie organismis võib depressiooni esinemisel oma rolli mängida.

"Kuigi suurema osa D-vitamiinist toodab iga inimese keha ise, tuleks pimedamal  ja päikese madala intensiivsuse perioodil, mis Eestis kestab septembrist maini, tarbida toidulisandina ka D-vitamiini. D-vitamiin mõjutab kaudselt ajukemikaalide nagu dopamiin, adrenaliin, noradrenaliin tootmist, mille vähenemine võib põhjustada  meeleoluhäireid. D-vitamiini on saadaval eri vormides, kuid kõige kiiremini imenduv on näiteks sprei kujul D-vitamiin," selgitas proviisor.

Samuti soovitab Semjonov vaadata Oomega-3 rasvhappeid sisaldava toidulisandite poole, sest need toetavad kasulike ajukemikaalide tootmist, võivad vähendada põletikke, reguleerivad kolesteroolitaset ning parandavad verevarustust. "Kuna meie enda keha ei ole võimeline neid rasvhappeid tootma, tuleb need kätte saada toiduga või toidulisanditega," selgitas Euroapteegi proviisor.

Vanarahva tarkused aitavad meelerahu loomisel

Toidulisandite kõrval aitavad keha- ja vaimu toetada ka rahvameditsiinis populaarsed taimeteed.

„Kummeli, melissi, palderjani sisaldavad taimeteed on rahustava toimega ning võivad aidata ärevuse ning rahutuse leevedamisel,“ tõi proviisor esile.

Ta lisas, et kuna inimene vajab tasakaalus olemiseks häid sotsiaalseid sidemeid, siis on ka keerulistel ja ärevatel aegadel oluline leida aega lähedastega koosviibimiseks. „Sotsiaalne tugi on sama oluline kui arsti poolt määratud ravi. Ühistegevused sõpradega värskes õhus, koos teejoomine  ja emotsioonide jagamine võib mõjuda paremini kui tablett,“ nentis proviisor.

Euroapteegi proviisor tuletas meelde, et vaimse tervise ja heaolu hoidmiseks on vajalik tasakaal – teadlikud valikud toitumises, toidulisandites ning elurütmis. „Kui arst saab diagnoosida haigust, siis proviisor saab nõustada esmatasandi meditsiini küsimustes ning pakkuda lahendusi lähtuvalt laiast apteegi sortimendist, et aidata hoida ja luua tasakaalu,“ rõhutas Semjonov.

* Üle-Euroopalise depressiooni riskitegurite uurimisprojekti PREDICT raames viidi uuring läbi ka  Eestis. Valimisse kuulus 1096 patsienti 24 perearsti nimistust. Uuring aitas hinnata depressiooni esinemissagedust perearsti poole pöörduvate patsientide hulgas ning analüüsida depressiooni seoseid sotsiaaldemograafilise tausta, elusündmuste ja tervisehinnanguga (Aluoja jt, 2006).

Allikad:
Aluoja, A., Ööpik, P., Kalda, R., Maaroos, H-I. (2006). Depressiooni esinemine perearsti patsientidel. Eesti Arst, 85(12), 811-816.

Parker et al (2017). Vitamin D and depression. Journal of Affective Disorders, 208, 56-61.

Lim et al. (2016). Nutritional Factors Affecting Mental Health. Clinical Nutrition Research, 5(3), 143-152.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta