Keskkonnaministeerium andis eile koos ekspertide ja puhastustööde teostajatega Kohtla-Nõmmel kohalikule kogukonnale ülevaate, kuidas hakkab käima põlevkivitööstuse jääkreostuse puhastamine Ida-Virumaal Purtse jões, Kohtla jões ja nn fenoolisoos. Tuhandete tonnide reostunud pinnase eemaldamisest saab Eesti suurim jääkreostuse likvideerimise projekt.

Keskkonnaministeeriumi projektijuhi Raimo Jaaksoo selgitas, et Purtse jõe valgala pinnas on reostunud Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tegutsenud põlevkivitehaste reostuse tõttu, peamiselt 1930.-1980. aastatel. "Praegu on Purtse jõgi üks reostunumaid vooluveekogusid Eestis. Jõe valgala puhastamise eesmärk on muuta piirkond nii loodusele kui ka inimesele ohutuks," rääkis Jaaksoo.

Infoõhtul andsid Keskkonnaministeerium, projekteerimis-ehitustööde peatöövõtja Pinnasepuhastuse OÜ, projekti konsultandid Kobras AS ja Maves AS ning ehituse omanikujärelvalve teostajad ülevaate projekti eeluuringust, tehnilisest lahendusest, ajakavast ja kavandatud töödest ning vastasid küsimustele.

Puhastustöid teostava Pinnasepuhase OÜ projektijuht Tarvo Klaasimäe selgitas, et kokku puhastatakse projekti käigus 13 km Purtse ja Kohtla jõge ning ohutustatakse 14 ha suurune fenoolisoo ala. Projekti ettevalmistustööd juba käivad, ehitustööd saavad aga sõltuvalt ilmastikuoludest tõenäoliselt alguse sel talvel.

"Jõe puhastustööde käigus eraldatakse puhastatav jõeosa esmalt ajutiste tammidega ja juhitakse vesi ajutist möödavoolukraavi või -torustikku kasutades jõe praegusest sängist mööda. Seejärel kaevatakse reostunud pinnas välja ja puhastatakse see kuumutades kõrgel temperatuuril. Väljakaevatud ala täidetakse tagasi puhta pinnasega ning aladele antakse looduslähedane ilme. Ajutised tammid ja möödavoolukraav või torustik likvideeritakse ning vesi juhitakse tagasi puhastatud jõesängi," selgitas Klaasimäe ja lisas, et kõik tehtavad tööd kinnitatakse eelnevalt tööde alale jäävate maade omanikega.

"Tööd on jaotatud kolme peamisesse etappi, milleks on esiteks fenoolisoo ohutustamine, teiseks Vahtsepa kraavi ja Kohtla jõe puhastamine ning kolmandaks Purtse jõe puhastamine. Erinevate etappide tähtajad sõltuvad küll paljuski ilmastikutingimustest, kuid praegu on plaanis tööd 2022. aastaks valmis saada," rääkis Jaaksoo ja kutsus huvilisi jälgima projekti kodulehte, kus tööde kohta jooksvalt infot jagatakse.

Purtse jõe puhastatava osa pikkus on 1,4 km ning see puhastatakse lõikude kaupa. Jõe puhastamiseks eemaldatakse Püssi ja Lohkuse paisu vahelises osas ligikaudu 7200 m3 reostunud muda ja pinnast. Lisaks tuleb eemaldada Püssi paisjärve kogunenud ligikaudu 2500 m3 reostunud muda, mille maksimaalne paksus ulatub 1,4 meetrini. Kohtla jões tuleb puhastada ligi 77 000 m3 reostunud pinnast ning rajada ca 4,2 km ulatuses uus jõesäng.

Kohtla-Järve poolkoksimäest välja nõrgunud fenoolidega tugevalt reostunud ala ehk fenoolisoo keskkonnareostuse likvideerimiseks tuleb ohutustada umbes 14 ha suurune ala. Selleks kogutakse fenoolisoo reostunud osast vesi kokku ja pumbatakse Kohtla-Järve reoveepuhastisse. Puhas vesi juhitakse kraavide süsteemiga fenoolisoost mööda Varbe peakraavi.

Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi maksumus on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.

Projekti käigus puhastatavate alade kaardi koos lisainfoga projekti kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta