Jäätmekäitlusettevõte Ragn-Sells pani eile Tallinnas Suur-Sõjamäel nurgakivi ainulaadsel tehnoloogial põhinevale 2011. aasta lõpus valmivale jäätmekütusetehasele, mis on võimeline aastas käitlema kuni 120 000 tonni jäätmeid. 

Tehase maksumus on 14,7 miljonit eurot. Ragn-Sells arendab samas ka Euroopa Ühtekuuluvusfondi ligi 1,25  miljoni euro suuruse toetuse abil valikkogutud biojäätmete taaskasutuskompleksi.

Vaade jäätmekütuse tootmisliinile. Foto: Powerhouse.ee

Ragn-Sells ASi juhatuse esimehe Rein Leipalu sõnul on Ragn-Sellsi tehases kasutusele tulev tehnoloogia jäätmekäitluses uus tase ning ainulaadne kogu Skandinaavias. „Jäätmete ladestamine on eilne päev – täna tuleb kõik mis võimalik ümber töödelda ja suunata taaskasutusse – seda ka uus tehas võimaldab,“ rääkis Rein Leipalu. „Ragn-Sellsi MBT ehk jäätmekütuse tehas annab ka võrreldes masspõletusega konkurentsivõimelise omahinna. Jäätmete töötlusprotsessi käigus suunatakse väärtuslikud materjalid taaskasutusse, mida masspõletuse puhul saab teha tunduvalt vähem. Samuti on oluline, et töötlusejärgselt jäätmeid peaaegu ei teki,“ lisas Rein Leipalu.

Järelpurusti. Foto: Powerhouse.ee

Tehase ehituse peatöövõtja, AS-i Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull näeb uue kompleksi projekteerimises ja ehituses ettevõttele huvitavat väljakutset. „Tegemist on tehnoloogiliselt keeruka ja erinevate rahvusvaheliste osapoolte koostöös sündiva projektiga. Oleme Ragn-Sellsile tänulikud meile osutatud usalduse eest anda omapoolne panus  selle siinses piirkonnas unikaalse tehase valmimisse. Ca 8700m² netopinnaga hoone koos tehnoloogiaga valmib selle aasta lõpuks.“

Eelpurusti. Foto: Powerhouse.ee

Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg märkis, et rajatava tehase teeninduspiirkond ulatub 100–150 kilomeetrini Tallinna ümbruses. „Tehas hakkab tootma kvaliteetset jäätmekütust, mida saavad kasutada tootmisettevõtted – näiteks Kunda tsemenditehas või muud litsentseeritud tootmisettevõtted Eestis ja välismaal. Tehase võimsus on kuni 120 000 tonni jäätmeid aastas, mis on peaaegu pool Eestis tekkivast olmejäätmete kogusest üldse,“ rääkis Agu Remmelg.

Jäätmetehase nurgakivi panemine. Foto: Powerhouse.ee

Agu Remmelga sõnul aitab tehas rohkem jäätmeid taaskasutada ning muudab meie elukeskkonda puhtamaks. „Jäätmed sorteeritakse ning iga jäätmeliik suunatakse täpselt sinna, kus sest kõige rohkem kasu tekib – näiteks biojäätmed väetiseks jne. Täna aga lähevad veel kodus tekkinud olmejäätmed kõik prügilasse ladestamisele – see olukord lõppeb uue tehase valmimisega. Töötlusel eraldatakse veel taaskasutuskõlbulikud materjalid nagu metall, plastik ja paber ning inertsed jäätmed, mida saab kasutada ehituses täitematerjalina,“ rääkis Agu Remmelg. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta