Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluva Rahapesu Andmebüroo (RAB) venitamistaktika virtuaalvääringu teenuste osutajatele tegevuslubade väljastamisel ning rahandusministri hiljuti avaldatud toetav seisukoht on viinud mitmed turuosalised riigi vastu kohtusse. Hagi on esitanud juba 8 ettevõtet.

Krüptoettevõtteid esindava advokaadibüroo FORT advokaat Tõnis Loorits selgitas, et rahandusministeeriumi haldusalas tegutsevale Rahapesu Andmebüroole tuleneb seadusest väga selge kohustus viia loamenetlused resultatiivse lõpuni hiljemalt 120 päeva jooksul. See tähendab, et selleks tähtajaks peab läbi põhjendatud menetlustoimingute olema selge, kas taotluse esitanud ettevõte vastab seaduses sätestatud nõuetele või mitte. Seetõttu puudub mistahes õiguslik alus menetluste „ajutiseks peatamiseks“. 

„Kohati on tunne, et möödunud eriolukordadest tingitud praktika on jätnud oma jälje ka eriolukorra järgsele ajale, kus täitevvõimu esindajad koos nende allasutustega soovivad astuda seadusandja rolli,“ imestas Loorits. „RAB on üksnes seaduse rakendaja, mitte uute reeglite looja. Samuti ei saa seadust eiravaid soovitusi või ettepanekuid teha rahandusminister,“ jätkas ta.

Advokaat selgitas, et kui kehtiv seadus näeb ette teenuste osutajatele õigused ja Rahapesu Andmebüroole nendest õigustest tulenevad kohustused, siis tuleb neid kohustusi täita. Riik ei saa hakata jõupositsioonilt ja õiguse adressaatide põhiõiguste arvelt JOKK-skeemitama, et realiseerida mistahes õigusväliseid agendasid. „Selline tegevus läheb täielikult vastuollu õigusriigi kõige fundamentaalsemate põhimõtetega, kus seaduse mõte on piiritleda ka riigivõimu teostajat enda ülesannete täitmisel, et kaitsta meid kõiki riigi omavoli eest. Seadus kaotab oma täieliku mõtte, kui juurdub halduspraktika, kus seaduse järgimine muutub riigivõimu esindajate jaoks pelgalt soovituslikuks,“ on Loorits resoluutne.

MTÜ Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse esimees Raido Saar lisas, et viimasel ajal on hakanud Eesti riigiametites levima suhtumine, et iga vahend on hea, mis teenib laiemat poliitilist eesmärki. „Teisisõnu mängivad riigiasutused JOKK-skeemi piiril, tõlgendades seadust endale meelepäraselt, et vältida sisuliste vastuste või menetlustoimingute lahenduseni viimist. Kui seadus üldse tõlgendusruumi ei jäta, siis lihtsalt eiratakse enda kohustusi. Selline “mängimine” aga määrib riigi mainet ja ei ole õigusriigile kohane,“ sõnas Saar.

Tema sõnul on kahetsusväärne näha, kuidas isegi kehtivas tegevusloas muudatuse tegemist, mis on seadusega pandud kohustus, ei saa menetletud enne tähtaja kukkumist või vahel isegi mitu kuud hiljem.

„Rahapesu Andmebüroo peaks eelkõige ise pidama kinni seadustes ettenähtud tähtaegadest ja heast menetlustavast ning suhtlema kontakti otsivate ettevõtetega heas usus. Vähemtähtis ei ole ka riigi õiguskindluse kuvand Eestist väljapoole. Ilma selleta kaovad investeeringud, sest kaalul on riigi usaldusväärsus,“ selgitas krüptoraha ettevõtteid ühendava liidu juhatuse esimees.

 

Faktid riigipoolseid jõuvõtteid ei toeta

 

Küsitav on Looritsa sõnul ka see, kuidas eeltoodud tegevust üritatakse mähkida „avaliku huvi“ kaitse argumendi taha, tituleerides virtuaalvääringu teenuse osutajad ohuks julgeolekule. „Niivõrd jõuline hinnang ei saa jääda pelgalt abstraktseks, see peab toetuma objektiivsetele alustele,“ nentis Loorits ja lisas, et see on koht, kus tuleks kriitiliselt vaadata ministrile saadetud riskihinnangut:

  • Eestis tegutsevate virtuaalvääringu teenuste osutajate hulgas tuvastatud rahapesu ja/või terrorismi rahastamise juhtumeid – 0;
  • Riskihinnangu avaldamise hetkeks reaalseid järelevalvemenetlusi läbi viidud – 1 (midagi õigusvastast ei tuvastatud);
  • Kogustatistiline rahapesu riski hinnang – 2,4 (alla keskmise madal);

Faktidele otsa vaadates tekib tõsine küsimus, et kui ühtegi rikkumist pole tuvastatud, sisuliselt ühtegi järelevalvemenetlust pole läbi viidud ja rahapesu risk on alla keskmise madal – siis, milline on eluline õigustus panna terve tegevusvaldkond päevapealt kinni? Ehk oleks pigem mõistlik astuda samm tagasi ja alustada reaalse järelevalve teostamisest ja rikkumiste tuvastamisest.

„Kahjuks tänane praktika näitab, et valitud on teine suund, kus järelevalvet teostatakse läbi tegevusvaldkonna sulgemise – pole teenust osutavat ettevõtet, pole ka isikut kelle suhtes peaks järelevalvet teostama. Pole teenust, pole probleemi,“ nentis Loorits.

 

Õigusvastane tegevus sunnib kohtusse

 

Advokaadibüroo FORT advokaat Tõnis Loorits selgitas, et kui riik on asunud seadusest mööda minema, ei jäägi turuosalistele muid võimalusi kui enda õiguste kaitseks kohtusse minna. „Tänaseks on pöördunud, ja ilmselt pöördub tulevikus veel, kohtusse hulk tegevusloa esmataotlejad, kelle õiguste riive on hetkel kõige vahetum. Edasised tegevused valdkonna ümberreguleerimisel puudutavad aga ilmselt juba oluliselt laiemat isikute ringi. Kehtivaid tegevusloa omajaid on üle 400 ning eksisteerib suur tõenäosus, et valdav enamik neist on lõpuks sunnitud samuti pöörduma riigi tegevuse vastu kohtusse, et kaitsta oma seadusest tulenevaid õiguseid,“ sõnas Loorits.