Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja künnipäev, on kesksuve püha. Päevad on läinud päevakäänakust saati kukesammu võrra lühemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks. Iga suvi on küll oma nägu, kuid küllap see tarkus keskeltläbi paika peab. Pärimus toetub ju lugematute ajastaegade jooksul kogunenud teadmistele.

Heinapühana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heinaleedo (02.07.) ja järgnev jakapäev (25.07.). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud küll.

Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt.

Seevastu kesa kündmine või äestamine on soovitav. Muhus näiteks on sobivaks künniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka künnipäevaks.

Varem on karusepäeval mitmel pool ühispalvustega kaasnevaid rahvapidusid peetud. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Karusepäeva on kutsutud isegi Panga pühaks.

Karusepäeva pärimust

Sarnased artiklid