Karjalaskepäev ehk jüripäev on põlisrahva jaoks tähtis nii ajalooliselt kui ka usuliselt. Karjalaskepäev on püha, mis seostub lisaks karjale otseselt metsa, maa ja piksega. Samas möödub 667 aastat Harju sõja ehk Jüriöö ülestõusu algusest, millega maarahvas tegi viimase suure katse kaitsta oma osalist riiklikku iseseivust Harju- ja Virumaal.

Kuigi rahvakalendris nimetatakse päeva sageli jüripäevaks, pole selle tähendusel ja tavadel midagi pistmist kristliku sõjardpühakuga. Maausulise püha nimetuseks sobib palju paremini hulga põlisem karjalaskepäev.

Karjalaskepäeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub ehk vigastab, sel läheb edaspidi kehvasti. Kogemata vigastatud oksa on seepärast püütud punase lõngaga kokku siduda. Karja kihelkonnas on öeldud: "Jüripäval ei tehtud ka kuskil pool tööd, tema oli püha metsajumalale."

Loomi karjatati muiste ikka metsas. Metsas olid aga karud ja soed, kes hinnalisi loomi ohustasid. Enne karjalaskepäeva on metsaloomadel vabadus kariloomi murda. Isegi karjaaeda pole enne karjalaskepäeva hea teha, sest siis ei pakuks see metsloomade eest mingit kaitset. Karjalaskepäevast kasupäevani hoiab aga metsajumal murdjad loomad karjast eemal. Vähemalt senikaua, kui metsajumalaga ollakse heas läbisaamises.

Kuni karjalaskepäevani pole maa veel hinganud. Selles on talvine viha, mürk, mis ohustab maale istujat, sellel magajat või paljajalu käijat. Kuigi ka esimene pikne lahutab maa viha, on karjalaskepäev siiski kindel tähtpäev, peale mida võib maale istuda.

Karjalaskepäeval maad ei harita, maa puhkab, maa hingab.

Karjalaskepäeval peetakse püha ka pikse pärast. Seal, kus on kolinat ja müra, hakkab pikne hiljem sisse lööma või rikub rahe saagi. Tarvastus on öeldud isegi, et "juripääval ei tohe oherdega auku laske, sõs om vanamb vihane" (vanamb - kõu).

Esimene karjapäev on loomade suvise saatuse ja heaolu jaoks määrava mõjuga. Seepärast on sel päeval tehtud palju igasugu nõidust ja taigasid, mis peaks loomi kaitsma ja andma neile paremat edenemist. Loomad aga annavad inimestele toidust ja mõjutavad seega omakorda inimeste tervist ja head käekäiku. Näiteks on pandud karja väljaajamisel laudaukse alla kirves vm raudese ja on loomi nõiarohtudega suitsutatud. Samal põhjusel on ka ennustatud. Milline loom astub karjateele pandud muna katki, saab peatselt hukka. Selline loom on siis mõttekas varakult ära hukata.

Karjalaskepäevast alates võib hakata lõket tegema. Vähemalt kohati on sel päeval peetud suuri küla või isegi mitme küla ühiseid tulesid. Karjalaskepäeva lõkkesuitsul on tervistav ja kaitsev võim nii inimestele kui loomadele. Suitsutatud on ka põlde ja marjapuid.

Karjalaskepäeval ei tohiks kodust midagi välja viia, ei laenata ega laenu tagasi anda. Muidu antakse või viiakse kodu õnn ära.

Tärivere (Iisaku) ja Jõvi kihelkonnas on abielunaised sel päeval kogunenud kas kusagile mäele või kõrtsi. Kogunemist on nimetatud lüpsikute turbutamiseks. Sääl siis on tehtud nõidust lehmadele parema piimaanni saamiseks. Samuti võeti abielunaiste hulka vastu eelmisel aastal tanu alla saanud noorikud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta