Esmaspäeval, 28. veebruaril lõppes rahvaloenduse teine etapp ehk kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikelt andmete kogumine. Sellega on loenduse küsitluste osa lõppenud, juulini jätkub aga andmete kogumine registritest, et loendatud saaksid kõik Eesti elanikud.

 

„Täname kõiki, kes panustasid oma aega nii vabatahtlikule e-ankeedi täitmisele ja kohustuslikule küsitlusele vastamisele. Sellega täitsite oma ühiskondlikku kohustust ja aitasite riigil olulisi andmeid koguda,“ ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila. „Rahvaloendus on ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust kindlal ajahetkel ning võimaldab võrrelda Eesti olukorda nii ajas kui ka ruumis. Rahvaloendusega saadav teadmine aitab vastu võtta targemaid otsuseid ja seeläbi kujundada Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil, nii et igaühe panus on seejuures ülioluline. Aitäh!“

Hetkel jätkub küsitluse käigus kogutud andmete töötlus ja juulini kestab ka registripõhine loendus, mis tähendab, et andmeid kogutakse riiklikest registritest. Rahvaloenduse tulemusi hakkab statistikaamet avaldama juba juunis ja edasi järk-järgult aasta lõpuni.

Liina Osila lisas, et tänavune rahvaloendus oli teistsugune nii metoodika kui ka üldise olukorra mõttes. „Uus metoodika ehk registripõhise andmete kogumise, e-küsitluse ja kohustusliku juhusliku valimi kombinatsioon oli meie jaoks paras väljakutse. Pidime nii ettevalmistus- kui ka küsitlusperioodil olema paindlikud ja kiiresti kohanema. Traditsioonilisi kodukülastusi ei olnud võimalik epideemilise olukorra tõttu teha, lisaks tabas ühiskonda ka energia-, hinnatõusu- ja julgeolekukriis, mis kõik langes rahvaloenduse korraldamise ajale,“ ütles Osila.

Projektijuht lisas, et osaliselt päädis kriisiolukord sellega, et hulk inimesi ei olnud altid oma andmeid telefoni teel jagama. „Arvestades kõiki asjaolusid oli rahvaloenduse küsitlus edukas. Positiivne on ka see, et esimest korda põhineb rahvaloendus registritel, mis aitab erinevate kriiside mõju loenduse tulemustele minimeerida. Alates 2025. aastast plaanitakse kogu Euroopa Liidus korraldada iga-aastaselt just registripõhiseid rahvaloendusi,“ selgitas Osila.

Rahvaloenduse e-ankeediga loendati pea 600 000 inimest. Veebruaris jätkus valikuuring, millega koguti telefoniküsitluse teel juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elavate inimeste andmeid (hinnanguliselt üle 61 000 inimese). Arvesse lähevad nii nende vastused kui ka kõik e-ankeedid, mida omakorda täiendavad ligikaudu 30nest erinevast registrist saadavad andmed.

Loe lähemalt: rahvaloendus.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta