Rahvaloendus jätkub lähikuudel registriandmete kogumise ja analüüsiga. Juuni alguses avaldatakse esimesena andmed rahvastiku koosseisu kohta.

30. märtsil toimunud statistikanõukogus arutati rahvaloenduse hetkeseisu, andmete avaldamist ja ettepanekuid järgmiseks korraks. Statistikaameti rahvaloenduse projektijuhi Liina Osila sõnul on küsitlus küll lõppenud, kuid lähikuudel jätkub andmekorje erinevatest riiklikest registritest. 

“Eelmise aasta lõpus alanud rahvaloendus jätkub registriandmete kogumise ja analüüsiga. Saame aga juba täna kinnitada, et registrite põhjal saavad loendatud kõik Eesti inimesed. Küsitlusele vabatahtlikult vastanud 600 000 inimese andmed annavad samuti kindluse loendus õnnestunuks lugeda,” tõdes rahvaloenduse projektijuht nõukogule.

Erinevalt varasematest rahvaloendustest ei olnud inimestel seekord vaja täita pikka küsimustikku, sest lõviosa andmetest saadakse enam kui 30 erinevast andmekogust. Käimasolev ja kuni aasta lõpuni kestev infokogumine puudutab väga erinevaid valdkondi, sealhulgas nii rahvastiku-, ehitis-, aga ka haridus- ja töötamise registrit. „Andmetöötluses alustasime kontrollimisest, kas meieni jõudsid vajalikud andmed ning kas saame neist üheselt aru. Lisaks alustasime registriandmetest vajalike loendustunnuste kokkupanemist,“ märkis Liina Osila.

Osila hinnangul tuleb juba praegu analüüsida, mida küsitluse läbiviimisest õppida. „Seekordse loenduse uus metoodika ehk registripõhise andmete kogumise, e-küsitluse ja kohustusliku juhusliku valimi kombinatsioon ning inimestelt saadud tagasiside näitas, et kindlasti peaks kaaluma üleminekut täielikult registripõhiseks loenduseks,” märkis projektijuht. “Kõik kohustuslikku valmimisse sattunud inimesed ei olnud koroona-, energia- ja julgeolekukriisi keskmes valmis täiendavalt oma andmeid riigiga jagama. Lisaks eeldati, et digiriigile omaselt on andmed registrites olemas.“

Projektijuht lisas, et suurem osa andmetest saadakse juba seekord kätte registritest ning inimeste aega rahvaloenduse lisaküsimustiku täitmisele kulus väga vähe. „Küsimustiku täitmise minimaalne ajakulu tõi ka suure hulga inimesi vabatahtlikult vastama. Arengud ühiskonnas ja praegune julgeolekuolukord näitavad selgelt, et vajadus teatud andmete järele võib tekkida üsna kiirelt ning tihti, mistõttu toetame jätkuvalt mõtet, et riigi jaoks olulised ajakohased andmed võiksid olla kogutud registritesse. Taoline muudatus võimaldaks vajaminevaid andmeid kasutada ükskõik millisel ajahetkel."

Rahvaloenduse esimesed tulemused avaldab statistikaamet juuni alguses. Esimesed andmed puudutavad rahvastiku paiknemist ning rahvastiku vanuselist, soolist koosseisu ning kodakondsust, rahvust ja emakeelt. Seejärel, juulis on kavas avaldada eluruumidega seotud andmed, augustis aga info hariduse kohta ning nii teemade kaupa aasta lõpuni. Valikuuringuga kogutud andmed nagu usulised tõekspidamised, hinnang tervisele ja võõrkeelteoskus avaldatakse novembris. 

Möödunud aasta lõpus alanud rahvaloenduse käigus loendati e-küsimustikuga vabatahtlikult pea 600 000 inimest. Veebruaris jätkus valikuuring, millega koguti telefoniküsitluse teel kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elavate inimeste andmeid (hinnanguliselt üle 61 000 inimese). Nii e-küsimustikuga kui ka valikuuringuga kogutud infot täiendavad enam kui 30 erinevast registrist saadavad andmed.

30. märtsil kogunenud statistikanõukogu koosneb erinevate ministeeriumide, riigiametite ja -asutuste ning teadusasutuste ja ettevõtete esindajatest, et nõustada ja tagada riikliku statistika süsteemi toimimine.

Loe lähemalt: rahvaloendus.ee.

Andmete avaldamiskalender on leitav siit: stat.ee/et/kalender.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta