18.–29. oktoobrini Jaapanis Nagoyas toimuval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. konverentsil on enam kui 190 riigi kõrgetasemelise delegatsiooni eesmärk leppida kokku elurikkuse poliitika rahvusvahelised põhisuunad aastateks 2011–2020.

Aasta olulisemad sihte seadsid kaks sündmust.

• Veebruari alguses elurikkuse olukorrast ilustamata kokkuvõtteid teinud maailma riikide ekspertide konverents Norras (Trondheimis).

• Oktoobri lõpus kokkuleppeid sõlmiv bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. kõrgetasemeline konverents (CBD COP 10) Jaapanis (Nagoyas).

Kui Norras arutlesid riigid selle üle, milline on elurikkuse globaalne seisund, mis on suunad ja millise sisuga kokkuleppeid on maailma riikidel vaja elurikkuse kaitseks teha, siis Jaapanis püüdsid riikide kõrged ametnikud neid kokkuleppeid sõnastada ja kinnitada.

Elurikkuse kaitsel Norrast Jaapanisse

Trondheimi konverents tõdes, et riigid on pingutanud elurikkuse säilitamise ja taastamise nimel. Paraku ei ole 2010. aastaks soovitud tulemusi saavutatud ja elurikkuse seisund halveneb edasi.

Kirjeldati rida ohtusid, mis võivad viia elurikkuse hävimiseni. Eesti jaoks on neist peamised kolm ohtu.

• Maismaal liikuvad liigid hävivad, kui nende elupaigad on liialt killustunud ja nad ei pääse enam ühelt elualalt teisele. Selleni viib liikidega mittearvestav planeerimine majandustegevuses, nt metsa-, põllu- jt ressursside kasutamise ruumilisel planeerimisel, transpordi jt infrastruktuuride ning energeetika planeerimisel. Liigid seab ohtu ka see, kui ruumilise planeerise keskkonnamõjude hindamisel ei arvestata elupaiga vajadustega. See võib viia olukorrani, et kuigi näiliselt säilitati elupaikade võrgustik ja ka sidusus, muutusid elupaikade tingimused selliseks, et liigid neid enam ei kasuta.

• Nii maismaa, mere kui ka magevete elurikkus hävib, kui ei arvestata toiduahelates toimivate seoste säilitamisvajadusega. See juhtub, kui loodusvarade tarbimisel seatakse finantstulu kõrgemale vastava ökosüsteemi teenuse kvaliteedi langusest või teenuse kaost, mis omakorda sõltub toiduahelate osistest. Kvaliteedi languse tõusuks pööramine või teenuse taastamine on enamasti teenitud tulust oluliselt kallim või osutub hoopis võimatuks. Kuna aga see kulutus jääb tulevikku, siis tänane loodusvara tarbiv tootja ei soovi sellega arvestada.

• Elurikkus hävib ka tahtmatu või tahtliku, kontrollimatu või halvasti kontrollitava tegevuse tulemusel. Nt viib eutrofeerumiseni majapidamistest ja põllumajandusest pärineva puhastamata reovee loodusesse laskmine. Aga ohtlikud on ka röövpüük ja röövraie või ehitamine, mida tehakse tihti arvamusega, et ega see mu väiksemahuline tegevus suurt kahju tee. Aga nii võib ju mõelda tuhandeid inimesi. Lisaks kuulub siia kooskõlastamatus erinevate suurprojektide vahel, nt metsloomade massvaktsineerimise loodusele toimivate mõjude hindamata jätmine.

Vanaviisi enam edasi minna ei saa

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. konverentsil Nagoyas on eesmärk kokku leppida elurikkuse poliitika rahvusvahelised põhisuunad aastateks 2011–2020. Vaidlus käib enam kui 190 riigi kõrgetasemelise delegatsiooni vahel. Selgelt ühel meelel ollakse selles, et tavapärase majandusmudeliga jätkates ei suudeta ühtegi seatud eesmärki saavutada ka aastaks 2020. Arutelu toimub nii ökosüsteemide kaupa kui ka majandussektorite kaupa.

Arutelu all olnud dokumentidest tuleb kindlasti esile tõsta kahte:

• konventsiooni ühte kolmest alustalast – elurikkuse varadele ligipääsu ja neist saadava tulu võrdväärse jaotamise lisaprotokolli (nn ABS protokoll);

• konventsiooni täitmise tuleva dekaadi strateegilist plaani, eriti selle visiooni, missiooni ja 20 eemärki.

Uueks visiooniks on maailm, mis elab loodusega harmoonias, kus aastaks 2050 on elurikkus hinnatud, kaitstud, taastatud ja arukas kasutuses, säilitades ökosüsteemi teenused ja tervisliku planeedi, mis annab kasu kõigile inimestele.

Missioon, mille sõnastuse arutelu alles jätkub on järgmine: "Tegutseda kohe ja efektiivselt, et peatada elurikkuse kadu, et tagada aastaks 2020 toimivad ökosüsteemid läbi piisavate finantsvahendite ja poliitikate ning elurikkuse populariseerimise, vähendades mõjusid elurikkusele, taastades ökosüsteeme ja kasutades bioloogilisi varasid säästlikult suunaga sotsiaalmajanduslike mõjude minimeerimisele ja tulude võrdväärsele jagamisele."

Strateegilised eesmärgid

Arutelu all olevad 20 strateegilist eesmärki kõlavad järgnevalt:

1. Hiljemalt aastaks 2020 on inimesed teadlikud elurikkuse väärtustest ja sellest, mida nad elurikkuse kaitseks saavad ette võtta ja kuidas elurikkust säästlikult kasutada.

2. Hiljemalt aastaks 2020 on elurikkuse väärtused kantud riiklikesse ja kohalikesse arengukavadesse ja strateegiatesse ning planeeringuprotsessi ja vastavalt vajadusele võetud riikliku tasandi eelarvestusse ning aruandlus-süsteemidesse.

3. Hiljemalt aastaks 2020 on elurikkusele kahjulikud rahalised vahendid, sh subsiidiumid kaotatud või selliselt ümber kujundatud, et negatiivsed mõjud elurikkusele on minimeeritud või puuduvad ja elurikkuse säilitamist ja säästvat kasutamist toetavad rahalised vahendid on välja arendatud ja rakendatud, arvestades seejuures riikide sotsiaalmajanduslikke tingimusi.

4. Hiljemalt aastaks 2020 on valitsused, ettevõtjad ja kõigi administratiivtasandite otsustajad rakendanud säästliku tootmise ja tarbimise meetmeid või koostanud plaane, hoides loodusvarade kasutamisest tulenevaid mõjusid ökoloogiliselt turvalistes piirides.

5. Aastaks 2020 on kõigi looduslike elupaikade (sh metsade) kadumise, kvalitatiivse halvenemise ja killustumise tase vähemalt poole väiksem või läheneb nullile.

6. Aastaks 2020 on kalade ülepüük lõpetatud, hävitav kalapüügipraktika kaotatud ja kogu kalandus toimib säästvalt ning jätkusuutlikult. Aastaks 2020 majandatakse kõiki kala- ja selgrootute varusid ning veetaimi säästvalt ja legaalselt, taastamiskavad ja meetmed on rakendatud kõigi ammendatud liikide jaoks, kalandusest ei tulene mingit olulist negatiivset mõju ohustatud liikidele ja tundlikele ökosüsteemidele ja mõjud kalavarudele, liikidele ja ökosüsteemidele jäävad ökoloogiliselt turvalistesse piiridesse.

7. Aastaks 2020 on põllumajanduse, akvakultuuride ja metsamajanduse alused alad korraldatud säästvalt ja jätkusuutlikult, tagades elurikkuse säilimise.

8. Aastaks 2020 on igasugune saaste viidud tasemeni, mis ei ole ökosüsteemide toimimisele ja elurikkusele kahjulikud.

9. Aastaks 2020 on invasiivsed võõrliigid määratletud, eelisjärjestatud ja kontrolli all või hävitatud ja rakendatud on meetmed nende edasikandumisteede kontrolli all hoidmiseks.

10. Aastaks 2015 on igasugune inimtegevuslik mõju koralliriffidele ja teistele kliimamuutusest või ookeani hapestumisest mõjutatud tundlikele ökosüsteemidele minimeeritud säilitades nende terviklikkuse ja toimimise.

11. Aastaks 2020 on vähemalt 15/20/25% maismaa ja magevee ning 6/10/20% ranniku ja merealadest, eriti elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamiseks vajalikest aladest kaitstud läbi efektiivselt ja tasakaalustatult korraldatud, ökoloogiliselt esinduslike ja sidusate kaitstavate alade süsteemide ning teiste ala-põhiste efektiivsete kaitsemeetmete ja integreeritud laiemate maastike ja merestikega.

12. Aastaks 2020 on hoitud ära teadolevate ohus olevate liikide välja suremine ja nende kaitsestaatus, eriti suurimas languses olevate, on paranenud ja jätkusuutlik.

13. Aastaks 2020 on kultuurtaimede ja koduloomade ning nende metsikute sugulaste geneetilise mitmekesisuse kadu peatatud või oluliselt vähenenud ning muude oluliste sotsiaal-majanduslikult väärtuslike ning valitud metsike taime- ja loomaliikide geneetilise mitmekesisuse kaitseks on koostatud ja rakendatud strateegiad.

14. Aastaks 2020 on olulisi teenuseid (eriti vett) pakkuvad ja tervist ning elu- ja heaolu toetavad ökosüsteemid kaitstud ja/või taastatud ning võrdväärne ligipääs neile teenustele on kõigile tagatud vastavalt riiklikule seadusandlusele ja arvestades naiste, põlis- ja kohalike elanike ning vaeste ja tundlike vajadusi.

15. Aastaks 2020 on ökosüsteemide paindlikkus ja elurikkuse panus süsinikuvarudesse kasvanud läbi nende kaitse ja taastamise, sh vähemalt 15% rikutud ökosüsteemide taastamise, panustades nii kliimamuutuse leevendamisse ja sellega kohanemisse ning võideldes kõrbestumisega.

16. Aastaks 2020 on kasvanud juurdepääs geneetilistele varudele ja saadav tulu on jagatud vastavalt riiklikele seadustele ning rahvusvahelisele juurdepääsu ja tulude jagamise protokollile.

17. Aastaks 2015 on iga osapool koostanud ja poliitilise dokumendina kinnitanud efektiivse, kaasava ja kaasajastatud elurikkuse strateegia ja tegevuskava ning alustanud selle rakendamist.

18. Aastaks 2020 eksisteerib juriidiline alus kaitsmaks põlis- ja kohalike elanike traditsioonilist pärandit, innovatsiooni ja praktikat, mis seondub elurikkuse ja selle säästva kasutusega.

19. Aastaks 2020 on arenenud, laialt jagatud ja edasi antud ning rakendatud teadmised, teaduslikud alused ja tehnoloogiad, mis seonduvad elurikkuse, selle väärtuste ja toimimise, seisundi ning trendidega ja selle kadumise tagajärgedega.

20. Aastaks 2020 on konventsiooni täitmiseks vajalike inim- ja finantsressursside hulk kasvanud kümme korda.

Kõigi eesmärkide kohta töötatakse välja indikaatorid ja nende saavutamist riigiti hakatakse jälgima. Vahekokkuvõtteid tehakse iga kahe aasta tagant, mil konventsiooni osapooled taas kohtuvad.

Vaata lisaks:

• Trondheimi konverentsi koduleht
• Nagoya konverentsi koduleht 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta