Rebasetants rabas tundus mulle alguses kummaline. Laukasoo retk koos Paolo ja Perla Volponiga oli ise pisut kummaline, sest need kaks Itaalia ajakirjanikku nägid sellist raba esimest korda oma elus.
- Marek Vahula lood
- 30. september 2022
Kui teisel pool ühte suurt laugast rebane puude vahelt välja ilmus, sai rabakäik sisse teise hoo ja nad rääkisid kuni rabaretke lõpuni vaid rabarebasejuttu.
Mina vaikisin viisakalt ja kuulasin nende võõrakeelset jutuvada ja nende rebasehõnguline perekonnanimigi sai teise tähenduse.
Hiljem kui lugu kirja panin, siis mõtlesin oma vaikimise üle pikemalt järele. Rabas olengi ma alati ju vaikija rollis olnud. Rebane ja ajakirjanikud tegidki selle rabakäigu teistsuguseks kui ma harjunud olin.
Ehk nad ootasid minult raba ja rebasejutte, kuid vaikiv teejuht pani nad ise lõpuks jutustama. Rebane rabas pole just igapäevane nähtus.
Mina kinkisin ajakirjanikele raba ja rebase ja ülejäänu hoidsin endale. Ja endale hoidsin ka ajakirjanike jutud, et nad rabarebasest vaimustatud olid. Vaikselt panin ka selle loo lõpuks kirja ja olin õnnelik, et ma rohkem kirjutan kui lobisen.
Laukasoo, 1995.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
