20. aprillil kell 19 kuuleb Tallinna Vanalinna Muusikamajas ehedat ja eestimaist – üles astub lõõtsakuningas Juhan Uppin.
- Bioneeri uudised
- 10. aprill 2018
- Foto: Juhan Uppin
Vanalinna Muusikamaja saal on Uppinile eriline paik, sest just seal algas tema muusikutee. Juba enne esimesse klassi minekut alustas Juhan Uppin kandle õppimist Tallinna Vanalinna Muusikakooli õpetaja Tuule Kanni käe all ja teeb saabuval kontserdil seetõttu sügava kummarduse ka kandlemängule. Juhan Uppini lõõtspillilood on pärit tema neil päevil ilmuvalt neljandalt sooloalbumilt.
Kontserdi juhatavad sisse Juhani rahvamuusika õpetaja Tuule Kann ja Vanalinna Hariduskolleegiumi 7. klassi õpilane Ekke Madis Tombu.
Õhtu lõpeb Tallinna Lõõtsaklubi jämmiga.
Vanalinna Muusikamaja uksed on avatud alates kella 18st, hõrke maitseid pakub kohvik „Koloniaal“. Lapsed leiavad kõrvapuhkamiseks tegevust juhendaja seltsis Muusikamaja ülemisel korrusel.
Ka sel korral on piletid eelmüügist soetades soodsamad, muuhulgas leidub toredaid eripakkumisi ja eelkooliealised pääsevad sisse lausa priilt.
Reval Folgi kontserdid on kingitus Eestile ja Tallinnale meie riigi 100. sünnipäeva puhul.
Kohtumiseni!
Reval Folk
JUHAN UPPIN
Eesti mitmekülgseim teppo-tüüpi lõõtspillimängija ulatub juurtega sügavasse traditsiooni, teisalt püüab leida uusi mänguvõimalusi moodsast maailmast.
Iseõppijana arendas Juhan Uppin lõõtsamänguga alustades kiiresti välja oma isikupärase ja uudse mängustiili, millest paljud on hiljem eeskuju võtnud. Uppin valdab meisterlikult 20. sajandi suurima lõõtsamehe Karl Kikkase mänguvõtteid ning on neid enda jaoks täiustanud. Juhan on muusikuna äärmiselt peene stiilitajuga ning võimeline varieerima, lisaks sellele iseloomustab teda tehniline osavus ja hingestatud mäng.
Teine vanameister, kelle mantlipärijaks Uppinit samuti pidada võib, on Järvselja kandi päkarauakandle meister ja mängija Aksel Tähnas. Oma soolokontsertidel tutvustab Uppin meelsasti seda erilist ja maailmas ainulaadset pilli ning näitab, et selle mängustiil ei erine traditsioonilisest lõõtspillimängust sugugi palju.
Sooloesinemiste kõrval tegutseb Juhan Uppin hetkel aktiivselt ka ansamblites Rüüt ja Tuulelõõtsutajad, annab oma pillimängualaseid oskusi edasi Tartu Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning on rahvamuusikute juht laulu- ja tantsupeo protsessis. Samuti juhib populaarset võistumängimist televisioonisaates „Rahvalõõts“. 2015. aastal lõpetas ta EMTA ja TÜVKA ühise pärimusmuusika magistriõppe, olles esimene ja seni ainus magistrikraadiga lõõtspilli-interpreet Eestis. Hiljuti pälvis Juhan Uppin rahvamuusika hoidmise ja edendamise eest Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapitali aastapreemia.
TUULE KANN
Rahvamuusik, kandlemängija ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentor Tuule Kann on õppinud kromaatilist kannelt Eestis ja Leedus ning täiendanud end Soomes, Sibeliuse Akadeemias. Muude kandletüüpidega on ta tutvunud praktilise töö käigus ja peab siinkohal oma eeskujudeks traditsioonilisi kandlemängijaid nii Eestis kui naabermaades. Tuule on väikekandle taastulemise üks olulisemaid mõjutajaid. Viimastel aastatel osaleb aktiivselt ka Eesti Folkloorinõukogu poolt ellu kutsutud rahvakandlemängijate kaardistamise töörühmas. Tuule on esinenud populaarteaduslike ettekannetega nii Eesti kui teiste kandlemaade erialakonverentsidel ning osalenud mitmete ansamblite tegevuses (Eesti Keeled, Üsna Vaikne Duo, Suurõ Pilvõ, Kannelkond, Tuulekandled jpt).
Tuule Kann on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapitali aastapreemia (2001) ning on pärimuskultuuri auhinna laureaat (2009). Aastal 2018 tunnustas Eesti Folkloorinõukogu teda pärimuskultuuri preemiaga „Teotugi“ väljapaistva tegevuse eest kandlemuusika traditsioonide hoidmisel ja arendamisel ning Eesti kandlemängijate esiletõstmise ja mängustiilide jäädvustamise eest. (Allikad: Eesti Folkloorinõukogu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts)
EKKE MADIS TOMBU
Ekke Madis Tombu on Vanalinna Hariduskolleegiumi 7. klassi õpilane, kes lõpetab sel kevadel VHK Muusikakooli kandle erialal. Kandlemänguga tegi ta tutvust juba enne kooli perelaagris Viljandimaal. Ekke on mänginud lisaks erineva keeltearvuga väikekanneldele (6,7 ja 11) ka klaverit, kitarri ja karmoškat.
KUULAMIST
Ainult sulle – päkarauakandlel
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta