17. juunil tegi Tallinna Halduskohus teatavaks kohtuotsuse, mille järgi on Keskkonnaagentuur kohustatud täitma keskkonnaühenduste teabenõude ja väljastama metsainventuuri alaliste proovitükkide asukoha koordinaadid seostatuna iga vastava proovitüki inventeerimisandmetega.

Mittetulundusühingu Roheline Kogukond juhatuse liige Riho Raassild selgitas: "Kohtuprotsessi mõju ühiskonnale tervikuna tuleb hinnata olulisemaks kui võitu esimese astme kohtus. Keskkonnakaitseorganisatsioonid on näidanud, et nad suudavad ja tahavad oma õiguste eest seista, mis on sundinud Keskkonnaagentuuri tänaseks avalikustama peaaegu kogu metsastatistika andmestiku ja avama andmetele täieliku ligipääsu teadlastele. Positiivne kohtuotsus lõpetab olukorra, kus Eesti metsastatistikat mõjutada soovijal on olemas kogu vajalik informatsioon, aga andmete kontrollimiseks andmeid ei väljastata.” lisas Raassild.

Käesoleva aasta märtsi algul langetas Euroopa Kohus eelotsuse keskkonnaagentuuri tehtava statistilise metsainventuuri (SMI) andmete avalikustamise asjas. Kohus leidis, et salastamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui tekib mõistlikult ettenähtav ja konkreetselt põhjendatud risk Eesti rahvusvahelistele suhetele ja keskkonnakaitsele. Kohtule esitatud dokumentides jäi Keskkonnaagentuur seda riski rõhutades üldsõnaliseks ja hüpoteetiliseks, mistõttu kohus seda argumendina ei arvestanud. 

Halduskohus selgitas, et “keskkonnaorganisatsioonide huvid ei ole eelduslikult kokkulangevad metsaomanike või -arendajate huvidega, pigem on need hoopis vastassuunalised, mistõttu pole usutav, et statistikaga manipuleerimine oleks keskkonnaorganisatsioonide huvides või ka nende võimuses.” Kohus selgitas kohtuotsuses, et Keskkonnaagentuuri (vastustaja) poole pöördunud keskkonnaorganisatsioonidel on keskkonnaalaste õiguste tagamisel täita oluline roll, mistõttu peaks kohtu arvates andmete esitamata jätmine, mis võimaldab veenduda riikliku statistika õigsuses, tuginema konkreetsele õiguslikule alusele ja olema põhjendatud. Vastustaja põhjendused aga ei täida kohtu hinnangul Euroopa Kohtu antud suunises toodud nõudeid, st puuduvad tõendid, mille pinnalt tuvastada, et avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada direktiiviga kaitstud huve, kusjuures kahjustamise riski peab saama mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla ainult hüpoteetiline.

Kohtuprotsessil keskenduti ka seadusemuudatusele, mis viidi sisse aasta pärast hagi algust ja mis hakkas statistiliste alusandmete kättesaadavust piirama. Selle järgi saavad ülikoolid kindlatel tingimustel taotleda SMI andmete väljastamist, aga see ei kohustaks riiki endiselt keskkonnaorganisatsioonidega andmeid jagama. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 24 lg 2 mõttes on keskkonnateave määratletud selliselt, et püsiproovitükkide koordinaadid kuuluvad keskkonnateabe korras avalikustamisele. 2022. aastal jõustunud Metsaseaduse muudatus aga piirab seda (MS § 9, lg 8).

Võit esimeses kohtuastmes kahjuks tõenäoliselt ei tähenda juba kolm aastat kestnud kohtuprotsessi lõppu. Eesti riigiasutused on näidanud, et pea kõigis vaidlustes minnakse oma seisukohtade kaitsmisega riigikohtuni välja, arvestamata mõju riigi rahakotile.  Seega on ilmselt oodata kohtuasjas veel lisaks vähemalt kahte vaatust.

17. juunil andis Tallinna Halduskohus välja kohtuotsuse 2021. aastal algatatud statistilise metsainventuuri (SMI) teemalise kohtuvaidluse kohta kolme keskkonnaorganisatsiooni -  Roheline Kogukond (RK), Päästame Eestis Metsad MTÜ (PEM) ja Keskkonnateabe Ühendus (KTÜ) - ja Keskkonnaagentuuri vahel.

Sarnased artiklid