Toompea lossi esisel platsil toimus kolmapäeval meeleavaldus, et astuda vastu riigi soovile salastada SMI-andmed ja raisata raha biomassist ning põlevkivist koostoodetavale energiale.

Meeleavaldust korraldanud organisatsioonid: kliimaliikumine Fridays For Future, MTÜ-d Päästame Eesti Metsad, Eesti Metsa Abiks ja Eesti Roheline Liikumine pole enda sõnul pimesi kaugeltki kõige vastu, sest ilmselgelt on ka Narvas toasooja vaja. Probleem peitub eelnõus, mis toetab massilist biomassi ahjuajamist koos põlevkiviga – seejuures võib biomass eelnõu kohaselt tulla kust tahes, sest kusagil pole täpsustatud, et see on jääkmaterjal.

Kliimanoored leiavad, et kui valitsus üritab türanlikku keskkonnapoliitikat jätkata, on kodanike kohus vähemalt näidata leppimatust sellega, varustades ühtlasi avalikkust argumentidega, mis avab destruktiivse poliitika telgitaguseid. Päästame Eesti Metsad esindaja Farištamo Eller täiendab, et metsapõletamise kliimapesu tuleb seega päevavalgele tuua.

Meeleavaldusel võtsid sõna teadurid, keskkonnaaktivistid ja poliitikud.

“Kas on veel mõni selline valdkond, mille tippjuhtkond ja ettevõtjad nii selgelt ignoreerivad nende tegevusvaldkonda selgitavat parimat teadmist,” küsis meeleavaldusel esinenud ökoloogiadoktor Mihkel Kangur retooriliselt.

Meeleavaldusel samuti esinenud psühholoogiadoktor ja Eesti Rohelise Liikumise (ERL) juhatuse liige  Grete Arro sõnul on kliimamuutusega võitlemine elurikkuse arvelt loodusteaduslikult kirjaoskamatu.

“Demokraatias peaks valitsemine toimuma inimeste poolt ja inimeste heaks. Metsanduspoliitikas näeme kahjuks enamasti, et otsuseid tehakse tööstuse poolt ja tööstuse heaks,” kritiseeris olukorda riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Jevgeni Ossinovski.

“Puidu masspõletamise toetamise ja metsaraie suurenemise vahel on otsene seos: kui Euroopa Liit 2008. aastal puidu põletamist taastuvenergia rohepesuskeemi näol toetama asus, hakkasid stabiilselt kasvama ka Eesti metsade raiemahud, kusjuures meie raiemahud on otseses korrelatsioonis Lääne-Euroopa biomassinõudluse kasvu ja muutustega,” rääkis Linda-Mari Väli keskkonnaorganisatsioonist Eesti Metsa Abiks.

“Me kutsume riigikogus esindatud erakondi ilmutama vastutustunnet ning loobuma räpase energiatootmise rohepesu toetamisest ning meie kõigi ühisvara puudutavate metsaandmete salastamisest. Riigikogu ja valitsuse kohus on meie ühiseid loodusväärtusi hoida, mitte neid ahju ajada,” ütles Roheliste juht Züleyxa Izmailova. “Riigikogulased, olge julgemad, tulge teaduse ja õigluse poolele üle või astuge eest ja laske meie noortel endil otsustada oma tuleviku üle ning ehitada hoolivamat rohelist Eestit.”

“Keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaagentuuri ametnikud on läbi surunud absurdse seadusemuudatuse, mille kohaselt mõneliikmeline ametnikkond kogub ja analüüsib kogu Eesti metsa käekäiku hindavat statistikat ning mitte keegi ei saa nende tööd kontrollida,” heitis Püsimetsaühistu juhatuse liige Mattias Luha võimustruktuuridele juba tavaks saanud poliitikat ette.

Vaba mikrofoni taga sõna võtnud botaanik Tõnu Ploompuu ütles, et metsa tuleks hakata majandama, sest praegu seda ei tehta.

“Puit, liigirikkus, elukeskkond – need on kõik olulised osad, mida tuleb majandamisel arvestada,” ütles Ploompuu. “Metsa ei saa istutada, ma ei ole kuulnud, et ühtki laanepüüd oleks istutatud. Praegu ei ole raieaega olemas, praegu on harvesteriaeg. Eestis toimub väga massiivne metsade raadamine puupõldudeks. Metsa käsitletakse monofunktsionaalselt, see tähendab jätkusuutmatult. Meil on vaja hakata metsa majandama metsa definitsioonist lähtuvalt.”

Semiootikaprofessor Mihhail Lotman süüdistas RMK-d metsade arvel tulu teenimises.

“Kui me räägime rohepöördest, ei tohi me mõelda automaatselt CO2 vähendamise suunas. CO2 töötlevad ümber metsad. Spetsiaalselt ostsin ühe metsa riigi kaitsealal, et päästa see väljaraiumisest,” kõneles Lotman. Riik peaks vaatama metsa mitte sissetulekuallikana, vaid meie kultuuri lahutamatu osana.”

Kolmapäeval toimus riigikogus seaduseelnõu number 156 teine lugemine ja number 292 lõpphääletus. Neist esimesega soovib valitsus toetada põlevkivikateldes biomassi suuremahulist põletamist koos põlevkiviga, teisega aga soovitakse muuhulgas piirata ligipääsu SMI-andmetele ja need salastada. Protestiaktsioonil võtsid sõna teadlased ja keskkonnakaitsjad.

Valitsus soovib seaduseelnõude muudatustega toetada põlevkivikateldes biomassi massilist põletamist ning seadustada keskkonnaagentuuri juhtide seadusevastane käitumine statistilise metsainventuuri lähteandmetele ligipääsu piiramisel. Selline käitumine on lubamatu, kuna suurendab metsade raiesurvet, võimendab kliimamuutusi ning kaotab võimaluse teadlastel kontrollida riigi tegevuse õiguspärasust.

Kui uus valitsus ametisse astus, räägiti suuri sõnu rohepöördest ja puidu taastuvenergia sildi all põletamise ohtudest. Ometi jätkub kõik vanaviisi ning riigikogu proovib läbi suruda lausa kahte seaduseelnõu, mis kumbki on ühelt poolt keskkonna- ja teiselt poolt demokraatiavaenulik.

Metsapõletamise kliimapesu tuleb seega päevavalgele tuua. Parlament üritab jooksvalt veel viimast võtta, kuna ka Brüssel on selgelt väljendanud seisukohta, et puidu ebateadusliku, niinimetatud taastuvenergiana põletamise toetamine otse maksumaksja taskust ei täida soovitud kliimaeesmärke – mõju on sootuks vastupidine. Samal ajal üritavad mõned riigid, sealhulgas Eesti, EL-i tagatubades poliitikat mõjutada, et pelletipressimise toetamist ja Lääne-Euroopasse laevatamist jätkata.

Lisaks sellele üritab valitsus Eesti metsavaru ja juurdekasvu väljaarvutamise metoodikat sõltumatute teadusringkondade eest salastada, andes sellega otsesõnu mõista, et asjad ongi nii, nagu kogu aeg räägitud – keskkonnaministeerium soovib metsade tegelikku seisukorda avalikkuse eest varjata ega kohku kasutamast autokraatseid ja ebademokraatlikke võtteid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta