Roheline temaatika on kõigi erakondade lähenevate valimiste programmides sees ja kahtlemata väidavad kõik, et just neil on olemas unikaalne kompetents, kuidas Eesti päästa ökokatastroofist, kirjutab Elurikkuse Erakonna asutaja Mihkel Kangur vastuseks Erakond Eestimaa Rohelised juhi Züleyxa Izmailova Bioneeris avaldatud pöördumisele. Züleyxa Izmailova võttis sõna pärast Toomas Trapido kirjutatud üleskutse ilmumist.

Roheliste erakonna tunnustuseks tuleb öelda, et erinevalt ülejäänutest pole nad hääletanud metsade lageraiumise, Rail Baltica ega glüfosaatide kasutamise poolt. Elurikkuse Erakonda eristab ülejäänud erakondadest teadmine, et keskkonnaprobleemid on sotsiaalsete protsesside ja suhete tagajärg. Mitte keskkonnal pole probleemid vaid inimkonnal. Rohelised on spetsiifiliselt keskendunud loodusega seotud probleemidele, kuid meie teame, et keskenduda tuleb kogukondadele - ühiskonna uue, õigemini unustatud vana struktuuri kujundamisele.

Esiteks on loodusressursside hankimine seotud üldjuhul ühisvara kvaliteedi langusega, millest kõige enam kannatavad just kohalikud kogukonnad. Kõige ekstreemsemalt näeme seda Ida-Virumaal, kus kogu Eestile energiat tootev tööstus hävitab kohalikku loodust, samas keskkonnatasudest laekuvatest summadest liigub samasse piirkonda tagasi vaid väikene osa. Ida-Virumaa elanike tervis on sealse tööstuse tõttu aga kehvem ja nende elu lühem. Analoogseid kohalike kogukondade ühisvara väärtuse vähendamise ilminguid näeme mujalgi, koos metsade raiumisega, kaevandustega, põllumajanduses kasutatavate mürkidega jne.

Kõik ühisvara kvaliteedi vähendamisega seotud tegevused toovad endaga kaasa ebavõrdsuse suurenemist, vaesust jne. Tänapäeval on olemas majandusmudelid, mis selliseid olukordi aitaks vältida, luues küllust kohalikule kogukonnale, tagades majandusliku toimetuleku elanikele ning ökosüsteemide taastamise, mitte vähem hävitamise. Selliste majanduste ning kogukondadest lähtuva ühiskonnastruktuuri kasutuselevõtt nõuab teistsuguseid, kogukondlikkusele ja keskkondlikkusele orienteeritud maksumudeleid ja eelarvepoliitikat, see vajab muudatusi haridussüsteemis, mis peab jõustama inimesi võtma ise vastutust enda ja oma kogukonna heaolu tagamiseks. Selline lähenemine tagab meie laiapõhjalise julgeoleku.

Uute, keskkonna hüvesid arvestavate majandusmudelite käivitamise vastu töötab aga meie praegune parteide keskne riigijuhtimise mudel, mis kätkeb endas ühisvara pealt teenimise võimalust. Seetõttu oleme saanud vaidlused RailBaltica trassikoridori valiku üle, EstFor tehase kohaotsingud, inimeste tegelikke liikumisvajadusi mittearvestava "tasuta" ühistranspordi, jätkuva põlevkivitööstuse, metsa laastavad lageraied jne. Me peame siinkohal rääkima parteide heakskiidul toimuvast Eesti enesekoloniseerimisest, mille käigus soovitakse muuta Eesti toorainemaaks, kuigi me oleme selleks liiga väike.

Probleeme ei saa lahendada sama tegutsemismustriga, mis on probleeme põhjustanud. Kui praegune valitsemismudel ja toiduahelate võrgustik on loonud meile ebavõrdse ja keskkonda hävitava sotsiaalmajandusliku süsteemi, siis ei saa seda olukorda lahendada selle sama süsteemi kaudu.

Elurikkuse Erakond töötab välja uutmoodi struktuuriga riiki, mis võimaldab kasutada keskkonda säästvat ning taastavat majandust ja koondab elanikud teineteist julgestavasse kogukondlikku ühiskonda. Tahame luua uutmoodi nutikat ja mahedat Eestit.

Kuna meie missiooniks on uus Suur Lugu ökoriik Eestist, mitte olemasoleva riigi veidi rohelisemaks muutmine, ei saa me poolel teel asuda kõigi kutsujatega ühinema. Küll aga on meie uks omakorda lahti neile, kes soovivad parteisüsteemivabas valimisliidus uutmoodi riiki välja töötada.


Loe Marko Kaasiku vastust Mihkel Kangurile.