Eesti mahe- ja väiketootja kasvatatud toidu eelistamist tuleks pidada sotsiaalselt sama vastutustundlikuks kui 2+2 reegli järgimist viirusest hoidumisel. Palume teil koos meiega seista Eesti toidujulgeoleku ja meie mahe- ja väiketootjate ellujäämise eest.

Eesti ühiskond on koos ülejäänud maailmaga sisenemas tõenäoliselt enneolematusse majanduskriisi. Pessimistlikumad nimetavad algavat sajandi finantskriisiks, mille käigus ühiskonna toimimise alused ümber vaadatakse, inimeste elukorraldus ja geograafiline paiknemine muutub. Vähesed prognoosivad, et peale maailma seismapanekut tõmmatakse majanduse masinavärk vanaviisi käima. Arvestades taustal kestvat kliimakriisi ja elurikkuse kadu on järjest olulisem muutuste tõmbetuultes teadlikult toetada omasid ja neid, kes toidutootmisel kõige vähem ökosüsteemi kahjustavad. Nii sünnib toimiv immuunsüsteem, mis meid globaalsel viiruste levikul ning majanduskriisis aitab.

Kriisis on kõige haavatavamad Eesti mahe- ja väiketootjad, kes toidu kasvatajatena on tänaseks senistest turustuskanalitest kaotanud kuni 80%. Tootjate endi hinnangul on täna küsimärgi all, kas ja kuidas kujunenud olukorras üldse ellu jäädakse.

Eesti toit kättesaadavaks

Samas peaks Eesti puhas toit olema Eesti inimesele igati kättesaadav. Eesti inimene peaks üles leidma kodumaised toidukasvatajad ja eelistama  oma toiduvaru osta otse tootjalt, sellest võidavad mõlemad. Samuti peaks aitama igakülgselt mugavate ja lihtsate turustuskanalite loomist, mille kaudu väiketootjad oma toodangut turustada ning omamaised tarbijad mitmekordsete juurdehindlusteta tarbida saaks.

Seni on olnud krooniliseks probleemiks, et Eesti mahe- ja väiketootja ei pääse oma toidukaubaga väikeste koguste ja kaupluste poolt seatud ülejõu käivate nõudmiste tõttu oma kaupa kaubanduskettidesse müüma. Poodide juurdehindlus tõstab kõrgema omahinnaga toodete hinnad tarbijale kättesaamatuks. EL ühisturu kontekstis on „Eelista Eestimaist“ olnud justkui poliitiliselt pooleldi ebakorrektne. Kuigi planeerime riigi strateegiates, et maal tegutsevaid ettevõtteid peaks olema palju ja tarbijad peaksid eelistama kodumaist ning mahetoitu, jõuab otsuseid tehes riigihangete kaudu jõuab meile koolisööklatesse imporditud köögivili. Otsustajad ei toeta et meie enda kohaliku tootja toodetud tervislikum toit eestlase toidulauale jõuaks.  

Kui seame prioriteediks, et Eesti inimesteni jõuab esimesena võimalikult lähedal kasvanud puhas Eesti toit oleks tegu mõistliku otsusega nii keskkonnakaitse, toidujulgeoleku kui ka regionaalarengu perspektiivist lähtuvalt.

Väiketootjad vajavad abi

Praeguses kriisis vajavad jätkusuutlikku ja vastutustundlikku toitu tootvad väiketootjad meie kõigi abi. Väikeettevõtete sõnul on käimasolevas kriisis Eesti inimeste ostueelistuste muutuseid märgata – senisest enam on otsetellimusi Eesti eraisikutelt. Kodumaiste klientide nõudmistele saavad aga vastata need, kel varasemalt juba elektroonilised müügikanalid üles ehitatud, keda tarbija tunneb  ning e-tellimuste süsteem töötab. Enamikel e-kanalid aga puuduvad ning potentsiaalsed tarbijad nende tootjateni ei jõua.

Seda lünka on täna täitmas erinevad algatused, kus Eesti tootja tarbijaga kokku viiakse (OTT ehk Otse Tootjalt Tarbijani, Talutoodang.ee jt). Näeme, et siin on vaja suuremat toetust ja abi, kui seda tootjad ise ning neid aitavad entusiastid teha jõuavad. On vaja inimeste, omavalitsuste ja riigi poolset teadlikku tuge, et tugevdada Eesti mahe- ja väiketootjaid ja tarbijaid ühendavat platvormi ning teha see ühiskonnas tuntuks ja kasutatavaks kauplemisviisiks. Antud juhul ei ole tegemist pelgalt heaoluühiskonnas nišitoodetele turustusvõimaluste leidmise ning nõudlikuma ja kodumaise tarbija eelistuste rahuldamisega. Kujunenud olukorras on otse tootjalt tarbijale süsteemi laiapõhjalisel juurutamisel strateegiliselt oluline tähendus – toidujulgeoleku ja väikeettevõtete ellujäämise tagamine.

Nägime pandeemia sügavaimal hetkel, kuidas kriisis Euroopa ühisturg ja kaupade vaba liikumine ei toimi, kriitilisel hetkel hoolitseb iga riik ennekõike enda inimeste eest. Mäletate, mis juhtus kaitsemaskidega? Mis saab, kui sama juhtub toiduga? Täna suudab Eesti toota ainult 55% tarbitavast köögiviljast ning 10% marjadest ja puuviljadest. Kui jätame praegusel hetkel väiketootjad abita, võivad need strateegiliselt olulised näitajad veelgi langeda. Kriisis nägime ka seda, kuidas e-poest tellitut pidi kaua ootama. Me ei tea, millal ja millisel kujul uus kriis meid tabab ning kuidas kaubandusvõrk sarnasele nõudlusele vastu peab. On oluline tekitada kontakt tootja ja tarbija vahel, mis toimib ka kriisiajal ning teeb inimeste toiduga varustamise lihtsamaks.

Looduslikku ökoloogilist tasakaalu hoidvatele toidutootjatele parema majanduskeskkonna loomine ning kodumaiste toodete sisetarbimise suurenemine oleks asjakohane ka ilma kriisita. Maapiirkonna väikeettevõtluse mitmekesisuse tagamine ning toidujulgeoleku tagamine on ka riigi strateegiliste eesmärkide seas, mis väljenduvad täna menetluse lõppfaasis olevas Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eelnõus. Euroopa Liidu roheleppe prioriteet on elurikkuse hoidmine, samuti mahetoidu tootmine vastavalt EU Talust Taldrikule strateegiale. Kriis muudab riigi strateegiadokumentides kirja pandu lihtsalt kordades aktuaalsemaks.

Me saame ise aidata!

Ühiskond ei pea kriisis ootama jääma, kuni riik oma toiduladude uksed avab ja toidu laiali veab vaid võiks ennetavalt toidu varustuskindlust suurendada läbi toimivate, lühikeste tarneahelate ning regionaalse mõõtmega majandusmudelite toetamise.  

Palume riigilt tarku, pikema perspektiiviga ning ühiskonna vajadusi arvestavaid otsuseid. Palume langetada Eesti mahetoodete käibemaksu, toetada proportsionaalsemalt rohkem Eesti aianduses toitu ökoloogiliselt puhtalt tootvaid mahe- ja väikeettevõtteid, et meie toiduga varustatuse tase tõuseks ning elurikkus säiliks. Palume soodustada lihtsate turustuskanalite loomise võimalusi, et nimetatud ettevõtetel tekiks sisetarbimise kaudu parem võimalus oma toidukaupu Eesti elanikele müüa.

Palume kohalikel omavalitsustel vastu tulla tootjate soovidele ning aidata neil leida sobivad kauplemisplatsid, aidata tootjaid ja tarbijaid kokku viivate teavistukampaaniate tegemisel. Palume seada meie puhast toitu tootvate väike- ja mahetootjate hakkamasaamine poliitiliseks prioriteediks. Need on ju teie enda ettevõtjad. Teie abi ei võta palju rahalisi ressursse, tahtest ja otsusest algatuseks piisab.

Palume kaubanduskettidel olla ühiskondlikult vastutustundlikud ning alandada juurdehindluse marginaale Eesti mahe- ja väiketootjate kauba müügi eest ning olla paindlikumad ning vastutulelikumad Eesti väiketootjatelt tarnitavate koguste suhtes. Eesti mahe- ja väiketootja on suurtarnijatega võrreldes nagunii kordades nõrgemas positsioonis ning ei suuda kõiki nõudmisi täita.   

Palume Eesti inimestel teadvustada, et teie ostueelistest ja -valikutest sõltub praegu väga palju. Tee see pingutus ja otsi üles oma lähim väiketootja, kellelt on talvekartul, kurk ja tomat osta. Eelista neid, kes toitu kasvatanud viisil, mis loodust kõige vähem kahjustab. Annad sellega olulise panuse elurikkuse säilimisse ning saadad sõnumi ka riigile, et puhta toidu kasvatamist ja turustamist on vaja senisest paremini toetada.

Erakordsed ajad nõuavad kiireid ja toimivaid lahendusi ning meie kõigi ühiskondliku vastutustunnet ja abi.

Alla kirjutanud organisatsioonid:

• MTÜ Organic Estonia
• MTÜ Eesti OTT
• MTÜ Ehtne Talutoit
• Erakond Eestimaa Rohelised
• Ökokogukondade Ühendus
• Elurikkuse Erakond
• Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
• Eesti Maaülikooli Mahekeskus

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta