„Kuna Eesti on hiljuti kinnitanud oma looduskaitse arengukava aastani 2020, saame Indias jagada oma kogemust ning rõhutada, et looduse hoidmine ei tohi ununeda ka majanduslikult rasketel aegadel. Rikutud keskkond ja hävitatud liigid ei aita majanduse arengule kuidagi kaasa, küll aga halvendavad drastiliselt inimeste elukvaliteeti,“ ütles keskkonnaminister.

Hyderabadis toimuval kohtumisel on kõige olulisemaks teemaks 2010. aastal Nagoyas vastu võetud ülemaailmse elurikkuse strateegia aastani 2020. Arutatakse eelkõige strateegia rakendamist ja selleks vahendite leidmist. Teema olulisuse rõhutamiseks kuulutas ÜRO järgmised kümme aastat elurikkuse dekaadiks deviisiga „Elades loodusega kooskõlas“ (Living in Harmony with Nature). Eesti looduskaitse arengukava juba toetab ülemaailmse elurikkuse strateegia eesmärke.

Samuti on tähtsateks teemadeks merede elurikkus ja selle kaitse, ökosüsteemide taastamine ning Nagoya geneetiliste ressursside kaitse protokolli jõustamine. Teemad, millega muu hulgas põhjalikumalt tegeletakse, on elurikkus ja kliimamuutused, konventsioonidevaheline koostöö, kaitsealad, biokütused, võõrliigid jt. Lisaks rõhutatakse erasektori ja kohalike omavalitsuste ning linnade panustamise vajadust elurikkuse hoidu.

Kohtumisel osaleb üle 160 riigi ning 77 ministrit. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus osaleb kohapeal muuhulgas OECD kohtumisel erasektori kaasamisest elurikkuse kaitsesse ning globaalse elurikkuse plaani ellurakendamise paneelil.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (ka Rio konventsioon) on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline lepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle osiste jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglaseks ja võrdseks jagamiseks. Eesti ühines bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga 1994. aastal.