Riigikontroll avaldas novembris kaks auditiaruannet „Eesti elektrisüsteemi valikud“ ja „Elektriga varustamise kindlus Eestis“, mille fookuses on Eesti elektrisüsteemi suundumused. Riigikontrolli põhijäreldus oli, et Eesti energiamajanduse pikaajaline planeerimine on kulgenud aastate vältel vaevaliselt ja paljud olulised põhimõttelised otsused ootavad jätkuvalt tegemist. Tõsiseid probleeme on tootmisvõimsuste ja välisühenduste piisavuses, mille lahenduseta jätmisel tekib risk, et elektri hind tõuseb tasemele, mis on Eesti ühiskonnale vastuvõetamatu. Riigikontrolli sõnutsi on kiiremas korras vaja teha otsuseid, kuidas tagada ressursside piisavus eelkõige pärast 2030. aastat.

Riigikontroll juhtis tähelepanu, et Eesti riik on võtnud eesmärgi toota aastaks 2030 Eestis taastuvelektrit vähemalt sama palju, kui riigis aasta jooksul elektrienergiat kokku tarbitakse, kuid selle sihi saavutamiseks puudub konkreetne tegevuskava ja Kliimaministeeriumil ei ole plaanis seda ka koostada. Taastuvelektri potentsiaal on Riigikontrolli hinnangul seni alakasutatud. Ehkki päikeseenergiast elektritootmine on teinud viimastel aastatel Eestis suure hüppe, tammub tuuleenergia tootmine paigal.

Riigikontroll nentis, et juhul kui pärast 2030. aastat siiski lisandub kavandatud mahus taastuvenergiat, on Eestis küll piisavalt elektri tootmisvõimsusi, kuid puudu võib jääda juhitavatest tootmisvõimsustest, mida on muu hulgas vaja elektri võrgusageduse tagamiseks. Siin on variant taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba elektritootmisvõimsuse strateegilise reservi loomiseks. Riigikontrolli hinnangul ei jõuta aga suure tõenäosusega uusi elektritoomise võimsusi planeerida ega ehitada ning suure tõenäosusega saavad strateegiliseks reserviks Eesti Energia AS-le kuuluvad vanad tolmpõletuskatlad. Aruandes on välja toodud, et kui riigiabi luba strateegilise reservi loomiseks ei õnnestu saada, on Rahandusministeeriumil ka põhimõtteliselt võimalik varustuskindluse tagamiseks kohustada Eesti Energia AS-i hoidma piisaval määral juhitavat tootmisvõimsust töökorras omal kulul ka pärast 2026. aastat. Riigikontrolli sõnul on küsitav, kas ja millises mahus on Eesti Energia AS võimeline sellest kohustusest tulenevat kahjumit kandma.

Riigikontrolli kontrolliaruanne „Eesti elektrisüsteemi valikud“

Riigikontrolli kontrolliaruanne „Elektriga varustamise kindlus Eestis“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta