Elektrienergia tarbijad on muutunud teadlikumaks ja aktiivsemaks, pöörates nüüd varasemast enam tähelepanu sellele, kuidas energia nende majapidamistesse jõuab ning millised on sellega seotud kulud, et teha säästlikumaid valikuid. Kui varasemalt mõjutasid elektrihinna kõikumised vaid väheste majapidamist käitumist, siis nüüd on üha enam majapidamisi muutmas oma elektritarbimise harjumusi.

Näiteks kui 7. detsembril 2021 a. vähendasid börsihinnaga tarbijagrupid oma tarbimist kõrge hinnaga tundidel vaid 2–4%, siis 5. jaanuaril 2024 a. näitasid kodutarbijad ja töötleva tööstuse ettevõtted juba märkimisväärselt suuremat paindlikkust, vähendades tarbimist 10–12% ulatuses.

Hajusenergeetika lahendused, nagu kodused päikesepaneelid ja akusalvestid, loovad aktiivsetele tarbijatele täiendavaid võimalusi: aitavad vähendada sõltuvust võrguenergiast ning võimaldavad tarbijatel kasutada omatoodetud energiat hinnatippude ajal.

Hajusenergeetika lahendused, nagu kodused päikesepaneelid ja akusalvestid, loovad aktiivsetele tarbijatele täiendavaid võimalusi: aitavad vähendada sõltuvust võrguenergiast ning võimaldavad tarbijatel kasutada omatoodetud energiat hinnatippude ajal. Samuti aitavad need lahendused madala asustustihedusega ja energiavaesemates piirkondades parandada energia kättesaadavust ja -julgeolekut.

Tootvaks tarbimiseks on potentsiaali igas maakonnas

Geograafiliselt hajus elektritootmine on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Elektrilevi jaotusvõrgus oli käesoleva aasta esimeses kvartalis juba 21 270 elektri-, peamiselt päikeseelektri tootjat koguvõimsusega ligi 859 MW. 2023. aasta jooksul liitus võrku 5 363 uut elektritootjat, kelle koguvõimsus ulatus umbes 223 megavatini. Võrreldes varasema aastaga lisandus tootjaid küll ligi 8% vähem ning ka taotlusi esitati üle kahe korra vähem, kuid võimsust lisandus koguni 83% rohkem. See osutab sellele, et väiksemate tootjate lisandumise buum peale 2022. a energiakriisi on elektrihinna stabiliseerumise tõttu taandunud ja hajusas tootmises kujundavad nüüd pilti suuremad tootjad.

Üle aastate on siiski suuremate hajatootjate kõrval kiiresti lisandunud ka hulganisti majapidamisi, kes tarbijatena on asunud ka ise elektrit (peamiselt päikeseenergiast) tootma. Kuni 25 kW tootmisvõimsusega kodumajapidamisi või teisi majapidamisi, kes jaotusvõrku energiat toodavad, oli 2023. aastaks ligi 9311. Sellises tootvas tarbimises osalevad mitmekesise sotsiaalmajandusliku taustaga majapidamised paljudest piirkondades, edendades kohalikku majandust ja regionaalset arengut.

Eri maakondades on tootvate tarbijate osakaal elanikest  üsna varieeruv (vahemikus 0,1% kuni 1,6%), kuid enamikes maakondades jääb tootvate tarbijate osakaal alla 1% elanikkonnast. Rahvaarvu järgi suuremates maakondades, näiteks Harju ja Tartu, on oodatavalt tootvate tarbijate paigaldatud tootmisvõimsus suurem kui väiksemates maakondades.

Samas ei ole tootvate tarbijate osakaal elanikkonnast Harju ja Tartu tihedalt asustatud piirkondades eriti kõrge. Näiteks Harju maakonnas on tootvate tarbijate osakaal kõigest 0,5%, samas kui väiksema rahvastikutihedusega piirkondades, nagu Hiiu ja Saare maakonnad, ulatub see vastavalt 1,6% ja 1,4%-ni. Hiiu maakonna 160 tootvat tarbijat liitumisvõimsusega 1,5 MWh näitab kõrget aktiivsust võrreldes elanike arvuga. Ida-Virumaa paistab samas silma madalaima tootavate tarbijate osakaaluga elanikkonnast (0,1). Siinjuures, kuigi Ida-Virumaa ja Tartumaa asustustihedus on võrreldav, on tootvate tarbijate arvus pea kuuekordne vahe Tartu kasuks.

Liitumisvõimsus on kõrgeim Harjumaal (32,8 MWh) ja väikseim Hiiumaal (1,5 MWh). Ka tootmisvõimsusega majapidamiste elektritarbimine on kõige suurem  Harjumaal, ulatudes 234,3 GWh-ni aastas, samas kui kõige väiksem tarbimine on Valgamaal, ainult 13,6 GWh.

Elanike suuremad sissetulekud soosivad tootvat tarbimist

Mis puutub seosesse elanike keskmise sissetuleku ja tootva tarbimise vahel, siis ilmneb ootuspäraselt, et kõrgema sissetulekuga piirkondades, näiteks Harju ja Tartu maakonnad, on tootvate tarbijate arv ja liitumisvõimus suuremad. See osutab sellele, et suurema sissetulekuga elanikud on enam valmis investeerima, näiteks päikeseenergia paneelidesse. Samas on ka erandeid, näiteks Hiiu maakond, kus tootvate tarbijate osakaal on suur, kuigi elanike keskmine ekvivalentnetosissetulek jääb allapoole Harju ja Tartu taset. Tartumaal on tootvate tarbijate osakaal sama mis Pärnumaal, samas kui ekvivalentsissetulek on Tartumaal ligi 3000 eurot (umbes 20%) kõrgem. See viitab sellele, et lisaks sissetulekutele võivad tootva tarbimise levikut mõjutada ka teised tegurid, nagu elanike teadlikkus ja huvi.

Tootva tarbimise levikut veab eest päikesepaneelide hinnalangus

Eelnev juba osutab, et majapidamiste valik tootva tarbimise valik ripub paljuski ära majanduslikust otstarbekusest. Muuhulgas on viimaste aastate tootva tarbimise hoogustumist ajendanud päikesepaneelide ja akusalvestite hinnalangus – tehnoloogia areng ja masstootmine on viinud hinnad kümnendiga pea viis korda madalamale. Hiljutise energiakriisi ajal, eriti 2022. aastal ajendas kõrge elektrienergia hind majapidamisi otsima võimalusi vähendamaks oma kulusid võrgust ostetavale energiale.

Võrgu arendamisest kujuneb tootva tarbimise edasise leviku pudelikael

Hajusalt paiknevate tootvate tarbijate väljakutseks on sageli tõsiasi, et väikese asustustihedusega piirkondades pole jaotusvõrgus liitumisvõimsusi või energia võrku tagasi andmiseks kahesuunalise energia liikumise võimekust. Vajalik on jaotusvõrku laiendada ja moderniseerida, muuhulgas juurutada nutikaid mõõtesüsteeme ja automaatikaseadmed, mis võimaldavad efektiivsemat energia jaotamist ja juhtimist. Samuti võib võrguettevõtjal olla vaja salvestusvõimsusi, et tasakaalustada kohaliku tarbimise ja tootmise vahe ning vähendada võrgukoormust.

Hajusalt paiknevate tootvate tarbijate väljakutseks on sageli tõsiasi, et väikese asustustihedusega piirkondades pole jaotusvõrgus liitumisvõimsusi või energia võrku tagasi andmiseks kahesuunalise energia liikumise võimekust.

See kõik on väga kallis, muuhulgas ka seetõttu, et Eestis on madal asustustihedus suuremas osas maakondadest. Eesti keskmine asustustihedus on umbes 30 inimest ruutkilomeetri kohta, samas kui Euroopa Liidu keskmine ulatub umbes 110 inimeseni ruutkilomeetri kohta. Eesti jaotusvõrgust ligi 60% on madala asustustihendusega piirkondades, kus samas tarbitakse 5% kogu võrku läbivast elektrienergiast.

Elektrilevi investeeris 2023. aastal varustuskindluse tõstmiseks ja tootjate liitumisvõimaluste arendamisse viimase viie aasta suurima summa – 167 miljonit. Kuid ka sellest tasemest ei piisa kõigile tootvatele tarbijatele ja teistele hajustootjatele tasukohaste liitumisvõimaluste loomiseks ja varustuskindluse tagamiseks.

On teada, et lähiajal suurenevad võrguga liitumise ja võrgu kasutamise tasud, et katta kasvanud käitlus- ja arenduskulusid.

On teada, et lähiajal suurenevad võrguga liitumise ja võrgu kasutamise tasud, et katta kasvanud käitlus- ja arenduskulusid. Septembrist tõstab Elektrilevi liitumise ampri hinda alajaamast kuni 400 m kaugusel seniselt 226,23 eurolt 331,15 euroni ilma käibemaksuta (alajaamast kaugemal kui 400 m on liitumistasu tegelikel kuludel põhinev). Samuti tõusevad 1. septembrist Elektrilevi võrgutasud keskmiselt 7,1%, mille järel on keskmine tariif 4,40 s/kWh. See hinnatõus ei jää viimaseks, lisaks on jaotusvõrguettevõtted kaalutlenud võimalust hakata võrgutasu edaspidi arvestama tootmis- või salvestusvõimsuste pealt, mitte jooksvalt võrgust võetud või võrku antud elektri eest nagu praegu.

Tootvate tarbijate jaoks on väga oluline, kas võrgutasu arvestatakse jooksvate koguste (nagu praegu) või installeeritud võimsuse pealt. Kui tõstetakse jooksvaid võrgutasusid, mis põhinevad tarbitud energia kogusel, muutub ise tootmine suhteliselt kasulikumaks võrreldes energia võrgust tarbimisega.

Siinjuures, lisaks päikeseenergia tootmisele ka akusalvesti kasutamine võib suhtelist soodsust veelgi suurendada, kuna vähendab veelgi majapidamise sõltuvust jaotusvõrgu energiast (ja seega ka võrgutasudest).  Praegu on võrgutasu salvestuse eesmärgil energia ostmisel 0,08 €/kWh ja müües 0 €/kWh, kuid kaalumisel on võrgutasu tühistamine ka ostmise pealt, mis muudaks ühtlasi ka tootvat tarbimist soodsamaks. Kuigi selle muudatusega võrguettevõtja kaotaks tuludes, saaks elektri salvestamise hoogustumine osaliselt ennetada kulukat elektrivõrgu arendamist.

Teisalt kui jaotusvõrgu tariifid muutuvad tulevikus tootmise või salvestamise võimsusel põhinevateks püsitasudeks, tekivad tootvatele tarbijatele püsikulud, mis vähendavad nii tootva tarbimise rentaablust majapidamistele kui ka nende panust energiasüsteemi stabiliseerimisse regionaalselt.

Kokkuvõtvalt, nii praegu kui tulevikus soodustab majapidamiste omatarbeks elektritootmist päikesepaneelide ja akusalvestuse hinnalangus. Kuid kasvavate võrgutasude mõju rentaablusele sõltub edaspidi sellest, kas tasud põhinevad ka edaspidi võrgust võetud või võrku antud energiakogustel või minnakse üle paigaldatud tootmise või salvestuse võimsustel põhinevatele tasudele.

Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis. Arengusuundumused aastani 2040 Eesti elektrienergiasüsteemi ootavad ees suured muutused, mis kajastavad üleilmseid suundumusi (elektrifitseerimine, hajustootmine, avatud energiaturg) ning mille tulemusena traditsiooniline elektrienergiasüsteem kujundatakse ümber.

Lugu on pärit Arenguseire keskuse blogist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta