1. juulist alustas oma ülesannete täiemahulist täitmist riigi veesõidukeid majandav Riigilaevastik. Riigilaevastikul on 1. juuli seisuga ligi 300 veesõidukit alates hõljukitest ning lõpetades jäämurdjatega.

„Riigilaevastiku loomist on pikalt ettevalmistatud, tänan suure töö tegijaid. Viie valdkonna laevastike ja veesõidukiparkide kokku koondamine on Eesti jaoks oluline riigireform. Ühine laevade kasutamine, üksteise toetamine ja laevade ristkasutus annavad parema kvaliteedi ning hoiavad kokku maksumaksja raha. Üheskoos tegemine ja vara nutikas ristkasutus on põhimõtteliselt õige suund nii riigi vara kasutuses, ülesannete täitmises kui ka kliimapoliitikas,“ märkis kliimaminister Kristen Michal.  

Kliimaministeeriumi meremajanduse asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul tagab Riigilaevastiku loomine valdkondliku arengu ning toetab meretranspordi sektori innovatsiooni. „Laevastik saab kompetentsikeskusena olema kriitilise tähtsusega keskkonnajalajälje vähendamisel ja uute tehnoloogiate rakendamisel. Olgu see siis madala emissiooniga veesõidukite ehitus või nutipoide ja mehitamata laevade arendamine koos kasutuselevõtuga. Ainuüksi suur- ja väikesaartele madala emissiooniga parvlaevade ehitus aitab siseriikliku meretranspordi kasvuhoonegaase olulisel määral vähendada,“ selgitas asekantsler.

Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma tõi välja, et laevastiku loomine sellises mastaabis on Läänemere regioonis ainulaadne.

„Naabrid vaatavad meie suunas suurte ootustega. Lähiriikides on erinevalt Eesti Riigilaevastikust riiklikke ülesandeid täitvad laevastikud killustatud ja jagunenud erinevate – nii riiklike kui ka eraõiguslike – organisatsioonide vahel. Euroopa Liidus on üksnes Belgias sarnasel põhimõttel ühtne laevandusorganisatsioon loodud, küll aga märksa väiksemate funktsioonidega. Riigilaevastiku loomisel on suurimaks väljakutseks olnud kõikide organisatsioonidega koostöös ühtse riikliku laevandusteenuse toimemudeli väljatöötamine, et pakkuda kvaliteetseimat teenust,“ sõnas Laasma.

Riigilaevastik tegeleb veesõidukite ja ujuvmärgistuse haldamise, jäämurdetööde pakkumise ning lootsiteenuse osutamise ja arendamisega. Põhieesmärk on majandada ning arendada riigile kuuluvaid veesõidukeid kuluefektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Oluline suund ja ülesanne saab asutusel olema ka tervikliku üleriigilise riigilaevade kontseptsiooni loomine, mis seni on riigil puudunud. Riigilaevastikul on valmidus pakkuda teenuseid ka teistele osapooltele – näiteks ülikoolidele veesõidukite tehnilise haldamise, arendamise ja mehitamise teenust.

Riigilaevastikku on koondatud varem Transpordiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti ning AS-i Eesti Loots käsutuses olnud veesõidukid. Asutuste sisulised ülesanded, sh järelevalve- ja korrakaitsefunktsioonid jäävad vastavate asutuste kohustusteks. Ainsana antakse tervikuna Riigilaevastikule üle AS-i Eesti Loots tegevus. Peale reformi saab Eesti Vabariigil olema kaks suuremat riigile kuuluvate laevade haldajat – Riigilaevastik ja sõjalaevadega tegelev Merevägi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta