Eesti suurima ettevõtte Eesti Energia personalijuht Riina Varts tegutseb juba ligi kümme aastat Eesti Personalitöö Arendamise Ühingus PARE, viimased viis selle juhatuses. Seda, et tegemist on vabatahtliku tegevusega, teadvustas ta aga alles nüüd, saades aasta vabatahtliku tunnustuse.

Varem ei teadnudki Riina vabatahtlike tegevusest eriti palju, kuigi tegutses ise juba aastaid vabatahtlikuna. Ta lihtsalt ei teadvustanud endale, et lasteaia ja kooli lapsevanemate hoolekogudes ning  tenniseklubi ja PARE juhatustes kaasalöömine on ka vabatahtliku töö, sest tasu nende tegemiste eest ei saa. "Nüüd alles saan aru, mida olen teinud ja seda praktiliselt terve elu," ütleb Riina. Sestap ongi tal aasta vabatahtliku tiitli üle eriti hea meel - aitas see ju mõista tal oma tegevuse tähendust.

Ka tundis Riina suurt rõõmu selle üle, et tema tööd on märgatud ja talle öeldakse selle eest veel tänusõnugi. "See oli nii tore tunne," tunnistab ta. Kuid Riinast ongi raske rääkida teda imetlemata ja tunnustamata, sest nagu öeldud, teeb ta personalijuhi tööd ligi 7500 töötajaga Eesti Energias, tegutseb selle kõrval vabatahtlikuna juhatuse esimehena PAREs ja nõustab juhte ning on tenniseklubi TC Reval Ladies juhatuse liige. Ja sellele kõigele lisaks teeb ta veel 4-5 korda nädalas trenni.

Jaksab palju tänu spordile

"Trenn ongi see, mis mulle jaksu annab, ega muudmoodi ei saakski. Olen lapsepõlvest peale sporti teinud ja see on minu organismi vajadus, pean oma energialaengu kätte saama, sest sport maandab mind," räägib ta. Nii lahkubki Riina töölt kella viie-kuue ajal, teeb tunnikese sporti - mängib tennist, jookseb, võimleb või teeb aeroobikat - n-ö tühjendab oma kõvaketta ära ja jaksab siis jälle.

Aastaid tagasi, kui Riina oli PARE liikmena vahel selle organisatsiooni suhtes kriitiline, tundis ta, et virisemisest pole kasu, pigem tasub õlg alla panna, sest teisedki tegutsevad seal ju vabatahtlikult. "See on nii normaalne, et kui oled koguaeg teiste panust tarbinud, siis on sinu kord anda," leiab ta.

PARE missioon on arendada inimeste juhtimise valdkonda Eestis, pakkuda personalijuhtidele kogukonda, kus omavahel suhelda ja oma professionaalsust tõsta. Aastaid personalispetsialistina töötanud Riinale on väga tähtis, et see valdkond areneks, kuna personalijuhtimine on tegelikult üsna noor ala - tänapäevases mõttes tekkis see alles 1990ndatel aastatel.

Sellel ametil ei ole Eestis olnud varem koole ega väljaõpet. Personalijuhi tööd hakkasid Riina sõnul tegema sekretärid, juristid, filoloogid ja psühholoogid n-ö põlve otsas. Temagi alustas  Hansapangas tühjas toas lageda laua taga ja leiutas endale ise esimese ameti. Õpiti töö käigus, võeti maailmast eeskuju ja harjutati. Oli selge, et seda professiooni on vaja Eestis arendada.

Personalijuhtide organisatsioonis toimuvad regulaarselt klubikohtumised, koolitused ja konverents ning lisaks väljastab PARE personalitöö valdkonna kutset. Täna on Eestis olemas juba ka personalijuhtimise õppimisvõimalused. Sel sügisel käivitus TTÜ juhtimise õppetooli juures personalijuhtimise magistriõpe ning selle idee sünni juures olid ka PARE ja Riina.

PARE juhtimise eest vastutamine on naise sõnul suur väljakutse, sest ka kõik teised tegutsevad selles ühingus ju vabatahtlikult. "Tegemist on minusugustega, kes teevad päev otsa erinevates organisatsioonides pühendumist ja panustamist nõudvat personalitööd ja tulevad siis õhtul kokku PARE peale mõtlema," räägib ta. PARE juhtimise puhul ongi kõige suurem väljakutse tema sõnul see, et inimesi tuleb juhtida nii, et nad tahaksid panustada, sest sundida neid ju ei saa. Suur osa on töös eestvedamisel ja inspireerimisel, ise panustades tuleb Riinal oma pühendumisega teistele eeskuju anda.

Mitte töö, vaid pigem eluviis

Et teisi inspireerida, peab olema ise inspireeritud. Seega, mis Riinat ennast inspireerib? "Mind inspireeribki see valdkond, see töö, inimene, personalijuhtimine on minu kirg," kostab ta veendunult. Riina on personalijuhtimise vallas töötanud ligikaudu 20 aastat ning teab kindlalt, et see on töö, mida tema tahab teha. Talle lähevad korda inimesed, nendega tegelemine, nende juhtimine ja toetamine, inimeste nõustamine. "See on nii huvitav, et ei olegi nagu töö," kinnitab ta.

PARE nõuab Riinalt kahte moodi panustamist. Esiteks tuleb tal käia kohal ühinguga seotud koosolekutel ja kohtumistel ning seda teeb naine vahel ka päeval, oma põhitöö ajal. See pole probleem, sest juhina töötab ta nagunii töötunde lugemata. Teistlaadi töö on aga mõttetöö, strateegia loomine, sisuline panustamine ning seda teeb Riina õhtuti kodus või nädalavahetustel. Vahel ei tegele naine PARE asjadega paar nädalat, kuid siis on jälle nädalaid, kui ta käib igal õhtul selle kontorist läbi. Seega n-ö pildis on PARE Riinal koguaeg ja aegu, mil ta üldse sellele ei mõtle, ei olegi.

Hetkel vaadatakse PAREs strateegiat üle ning Riinal on ühingu osas ambitsioonikad eesmärgid. Kui muutus käivitatud, plaanib ta aga selle juhatusest välja astuda. Mitte, et ta ei tahaks sellesse enam panustada, vaid oma järge ootavad teised tegemised ja Riina soovib ka, et PARE juhatuses asuksid tegutsema järgmised personalijuhid. Tema jääks siiski ühinguga seotuks, näiteks töörühmade kaudu.

PAREs ja just selle juhatuses oldud ajaga on Riina rahul. Organisatsioon on muutunud sisulisemaks ja strateegilisemaks ning naine on saanud tagasisidet, et tehtud on õigeid asju. Tal on hea meel, et ta on suutnud midagi ära teha, PAREt arendada. "Olen suutnud n-ö värvata juba teise väga hea juhatuse koosseisu, neid motiveerida ja inspireerida panustama. See on olnud suur väljakutse ja ma olen selle üle uhke," tunnistab ta. Vabatahtlikkuse meelsus ja vaimsus PAREs on tõusuteel. On tulnud uued inimesed, kes tunnevad, et nemadki soovivad panustada, olles ise siiani teiste pakutut nautinud.

Kuidas saada tööl õnnelikuks?

Igapäevases töös on Riina panus ca 7500 töötaja õnnelikuks tööeluks see, et tema loodud strateegia hoolib inimestest, süsteemid ja protsessid on õiglased ning motiveerivad ja toetavad. Kuid mida on siis vaja selleks, et inimene oleks oma tööl õnnelik? "Ega selleks ei olegi väga palju vaja," tõdeb Riina. "Esimene eeldus on see, et töö on õige. Ja kui see on olemas, siis on veel hästi vähe juurde vaja." Kui töö on õige, tahab inimene Riina sõnul teada, mida temalt seda tööd tehes täpselt oodatakse ehk mis on tema eesmärk. Ja töötaja tahab ka teada, kuidas tal läheb ehk saada tagasisidet.

Kui töötajal läheb hästi, tahab ta saada tunnustust, kuid kui ei lähe nii hästi, tahab ta, et juht oleks tema kõrval, aitaks, toetaks ja nõustaks teda ning arendaks ja saadaks vajadusel koolitusele. Kui ka siis ei hakka paremini minema, tasub töötajale öelda, et ta ei ole vist õige koha peal või õnnelik ning võibolla on tal kusagil mujal parem. Kuid nagu öeldud, on esmatähtis see, et oleks kirg selle vastu, mida tehakse, et tehtaks tööd, mida tahetakse teha. "Kui teha vastu tahtmist, ei saa tööl olla õnnelik," teab Riina kindlalt. Kui just kirg ei ole mujal ja seda rakendatakse tööväliselt.

Paraku ei tee enamik inimesi seda tööd, mida nad tegelikult teha tahaksid või mis neile meeldib, tõdeb Riina. "See on sellepärast nii, et vähesed inimesed teadvustavad seda ja mõtlevad sellele," leiab ta. Kui inimesed mõtleksid, kas nad teevad just seda, mida tahavad teha, oleks tööga rahul olevaid inimesi palju rohkem. Sest nii, kui saad aru, hakkad ju otsima, usub Riina. Tema jaoks on kurvastav, et liiga palju Eesti inimesi n-ö tiksub lihtsalt päevast päeva ning avastab ühel päeval, et ei olegi endale teadvustanud, kas ta on olnud õnnelik või miks ta on midagi oma elus teinud.

See ongi põhjus, miks Riinale ta töö nii väga meeldib - ta teab, et tema saab selliseid inimesi aidata, panna neid küsimusi esitades mõtlema, mõjutada neid ja aidata neil jõuda õnnele lähemale. "See on minu missioon, mida ma elus ajan ja see teeb mind õnnelikuks," ütleb ta.

Rahuolu võti peitub tasakaalus

Kuna naise kirg töö vastu on sedavõrd suur, et see on rohkem eluviis kui töö, ei saa ta rääkida tasakaalust töö ja eraelu vahel. Ema ja abikaasana on Riina vahel tundnud süütunnet selle pärast, et pole perele piisavalt olemas. Kuid ta on selle perega läbi rääkinud ja kasvanud nüüdseks rahulolu sisse. Ja praeguseks on Riina kaks tütart juba nii suured, et tegelevadki aina rohkem oma asjadega.

Üks tasakaalu võti ongi Riina sõnul see, kui oled ise rahul ja teed teadlikke valikuid. Tema enda elus suurenes teadlike valikute osakaal juba aastaid tagasi veel Hansapangas töötades. Ühel koolitusel tehti järgmist harjutust. Kujuta ennast ette oma matustel. Seal on su lapsed, lähedased, kolleegid ja sa kuuled neid hauakõnet pidamas. Mida nad võiksid öelda? Mida sa tahaksid, et nad ütleksid

"Mina mõtlesin siis: tahan, et mu lapsed ütleksid, et meil oli fantastiline ema, ta oli meie jaoks alati olemas. Ja selle harjutuse tegemise ajal oli mu töökoormus väga-väga suur," meenutab naine. Harjutuse järgmine küsimus kõlas: mida sa teed iga päev selleks, et nad seda öelda saaks? Siis hakkaski Riina endale rohkem teadvustama, mida ja miks ta teeb ning teadlikult investeerima suhetesse lähedaste ja sõprade.

Ta leiab, et vaatamata suurele tööpingele ja väsimusele on asju endale teadvustades võimalik olla õnnelik ning rahul nii tööl kui ka kodus. Riina on küsinud vahel lastelt, kas neil on olnud liiga vähe ema ning tütred on vastanud, et kindlasti mitte. Pealegi leiab pere siiski aega ka ühistegevusteks, näiteks sportimiseks või muusika tegemiseks. Sportlikus ja tegusas perekonnas mõistetakse, miks teised midagi teevad, sest kõik on aktiivsed.

Vabatahtlikel ühised väärtused

Terve oma elu jooksul vabatahtlikuna tegutsenud naine leiab, et vabatahtlike tegevus on oluline, kuna kasvatab inimestes väärtusi, mis on inimeseks olemise juures olulised ehk väärtustab inimese elu. "On oluline hoolida nõrgematest, aidata neid, kes ise ei oska. Seda on tore teha ka raha eest, aga kõigil ei ole alati võimalik abi raha eest osta ning sellepärast ongi oluline teha ka vabatahtlikku tööd," ütleb tunnustatud vabatahtlik. "Aitamine ühendabki vabatahtlike seltskonda - neil on jagatud väärtused."

Sealjuures leiab naine, et vabatahtlike tunnustamine on tähtis, kuna tunnustatuid nähes võivad teisedki mõtlema hakata, et mida nemad on head teinud. Ja kui neile tuleb järgmine kord mõni pakkumine midagi vabatahtlikku teha, siis ehk mõtlevad nad, et aga võibolla tõesti. Naine ise on mõelnud kutsuda üles rohkem vabatahtlikuna tegutsema ja panustama ka töötajaid oma põhitöös.

Riina tunneb heameelt, et vabatahtlike tegevust juhitakse ja arendatakse. Ta usub, et samamoodi jätkates on aastate pärast elu Eestis teistsugune - positiivne ring ju suureneb. Neile, kes ei ole veel vabatahtliku tegevusega kokku puutunud, soovitabki naine seda proovida, teha üks heategu. Tema sõnul vabatahtlikkus nakkab ehk see on isetoituv süsteem - üks vabatahtlik tegu tekitab 2-3 juurde.

Aitamiseks ei pea minema loomade varjupaika, koristama teeääri või viima lastekodulastele riideid, sest vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi on muidki. "Proovige ja kui ei meeldi, ei pea ju tegema. Aga äkki hakkab meeldima? Sellest võivad alguse saada koguni olulised ja suured asjad, ka tulevased päristööd ja rahateenimise võimalused. Kõik on kõigega seotud," julgustab Riina.

Novembri lõpus 50. juubelit tähistav naine teab, et temal endal tuleb varem või hiljem edasi liikuda. Ta on suurtes ettevõtetes teinud personalijuhi tööd juba peaaegu 15 aastat ning tahab varsti hakata tegutsema väiksemalt, jätkata oma konsultatsiooni- ja koolitusfirmas inimeste nõustamist ja arendamist. Ikka selleks, et olla nende jaoks olemas, et aidata neil ennast avastada ja saada veelgi paremaks inimeseks. Sest Riina ju teab, mismoodi on vaja elus otsida oma asja.

RIINA VARTS (49) - 2010. aasta tunnustud vabatahtlik

"Riina Varts on Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) pikaaegne liige ning juhatuse esimees. Tema tegevus põhineb siiral soovil arendada personalijuhtimist Eesti organisatsioonides. Riina on tõeline liider, kes on suutnud mõtestada ja inspireerida seitsmeliikmelise juhatuse koosseisu ning tegevmeeskonna tööd. Ta on olnud personalijuhtimise mentorprogrammi elluviijaks ja juhendajaks ning on oma tegevusega soodustanud muuhulgas PARE tegevuse laiendamist, organisatsiooni positsioneerimist ja personalijuhtimise magistriõppe käivitamist."

Piret Puss, MTÜ PARE

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta