Keskkonnainspektsioon on alustanud sel sügisel Põhja-Eesti lõhejõgedel toime pandud rikkumiste põhjal 14 väärteomenetlust, sealhulgas Harjumaal üheksa  ja Lääne-Virumaal viis menetlust. Täieliku püügikeelu ajal ehk 15. oktoobrist 15. novembrini alustati neli menetlust.

Üheksal juhul oli tegu püügiõiguseta püügiga. Ülejäänud rikkumisteks olid alamõõduliste forellide püük, püük keelatud kohas või keelatud püügivahendiga. Lisaks eemaldasid inspektorid jõgedest 35 salavõrku ja muid ebaseaduslikult püügile pandud püüniseid.

„Pidev kohalolek kõigil lõhejõgedel ei ole paraku reaalne ega võimalik. Seetõttu püüame suunata järelevalvet võimalikult täpselt ja operatiivselt piirkondadesse, kus see oli kõige vajalikum,“ ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna peainspektor Aare Pai.  

Lõheliste kudeajal tulid jõgedele appi kontrollima ka teiste valdkondade inspektorid, samuti politsei ja harrastuskalastajad. Kokku osales 19 vabatahtlikku, kes olid väljas eeskätt õhtustel ja öistel reididel.

Harju- ja Lääne-Virumaalt, kus asuvad meie peamised lõhejõed, laekus Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile kokku 60 teadet võimalike püügirikkumiste või ebaseaduslike püüniste kohta. Kõik kahtlused ei osutunud õnneks tõeks, ca 60 protsendil juhtudest oli tegu pigem informatiivse teabega (arvatavasti hakkab midagi toimuma või oli juba varem toimunud). Samas on igasugune info teretulnud, see võimaldab rikkumisi ennetada või peatada, samuti saab selle põhjal järelevalvet planeerida. 

„Julgeme arvata, et ühiste jõududega õnnestus meil lõhelistele vajalik kuderahu tagada ja selles osas suur tänu kõigile vabatahtlikele ning koostööpartneritele“ lisas Pai.

Võrdlusena võib tuua, et möödunud aasta samal perioodil alustas Keskkonnainspektsioon Harjumaal ja Lääne-Virumaal lõhepüügiga seoses 18 väärteomenetlust. Valvetelefonile laekunud teadete arv oli tänavusega võrreldes pisut väiksem ehk 51 teadet.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta