Igal aastal hoiab nii Eestimaa Looduse Fond kui ka Rimi kätt pulsil maailmamere kalade olukorral, et teada, mida soovitada söömiseks ja mida mitte. Tänavu neljandat aastat saabunud ülevaade annab üle mitme aasta põhjust mõõdukaks optimismiks: Läänemere kalade olukord ei ole halvemaks läinud. Abiks on kaks selget soovitust - söö mageveekalu ja söö pigem pisikesi kohalikke kalu. Kuid tegelikult on võimalik elada ilma kala söömata, olles vegan (Bioneer.ee)

“Mujal riikides on hakatud pakkuma prügikala ehk kala, mis tuleb teisi kalu püüdes kaasa. Sellised on näiteks pisikesed liigid nagu särg, vimb ja nurg. Kohalikkuse vaates tuleks ikka ja jälle meelde tuletada, et meie oma räim on igas mõttes hea kala, mida süüa. Kalade liigikuse probleem on endiselt suur ja muutub ainult harjumuste muutumisel. See tuleb eriti hästi välja hetkel hooajalise Peipsi haugi kontekstis, mida leiab ka Rimist. Nimelt, viimane on nimekirjas rohelises, samas on aga Läänemere haug kollases nimekirjas. Kindlasti on hea eelistada kestlikku kodumaist kala,” ütleb Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. 

Eestimaa Looduse Fondi tänavustest kalafoori soovitustest selgub, et Läänemeres läheb paljudel suurekasvulistel röövkaladel kehvasti, küll aga läheb aina paremini väikestel kaladel. 

“Olukorra paranemiseks on tarvis julgeid poliitilisi otsuseid, nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kui me soovime näha kodumaist kestliku kala toidulaual ka tulevikus peame täpsemini järgima kust tuleb kala ning kuidas ta on püütud. Koos muutustega keskkonnas peab muutuma ka meie toidulaud,” ütleb ELFi jätkusuutliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. 

“Kõige rohkem ostetakse Rimist punast kala nagu lõhe või forell, aga meil on iganädalaselt valikus ka valget kala ning mereande. Kohaliku valge kala valik võib nädalate lõikes erineda, tellime vastavalt sellele, mida kestliku kala koostööpartneritel parasjagu pakkuda on. Valge kala segment on hetkel pigem veidi soodsam kui punase kala oma,” ütleb Rimi ostujuht Maris Rannus.

Kokkuvõttes võib aastat nimetada stabiilseks. ELFi kokkuvõtte kohaselt on Läänemere liikide puhul muudatusi väga vähe. Alati saab olukord paraneda aga stabiilsusest võiks ennekõike positiivselt rääkida: üle mitme aasta on negatiivne trend peatunud. Eelmisest aastast on stabiliseerunud ka tuunikalade populatsioonid, mis on kindlasti positiivne uudis. 

Kahjuks tähendab see ka seda, et Läänemere kalade olukord pole võrreldes eelneva aastaga paranenud. Eesti rannakalurid võivad rõõmustada räimevarude suurenemise üle aga Läänemere olulisem röövkala tursk on meie rannikumerest pea kadunud. Kuigi Peipsi järve koha arvukus on languses, siis mageveekalade puhul on olukord mõnevõrra parem.

Koha, latikat või haugi eelistav kodukokk peaks ennekõike eelistama sisevetest püütud kala. 

Ainsa jaeketina ohustatud kalaliikide müügist loobunud Rimi asus juba kaks aasta tagasi müüma sertifitseeritud mereande, et aidata klientidel teha keskkonnasäästlikke valikuid. Punases nimekirjas olevaid liike Rimist ei leia.

Tähtis on meeles pidada, et paljude kalavarude seisund on halb ja ülepüük suur oht. Ülemaailmselt on tänapäeval ligikaudu 94% kõigist kaubanduslikest kalavarudest üle püütud või püütud nende taluvuspiirini. 

Siin on oluline, mida teada kalade olukorrast (WWF/ELF):

Kilu, mida püütakse Skagerrakis, Kattegatis ja Põhjameres muutus roheliselt kollaseks. Kalavarud on drastiliselt langenud.
Räimel läheb Liivi lahes hästi ning selleaastased püügivõimalused on isegi tõusnud. Mageveekalade olukord on parem, kuid varu halvenemise tõttu liikus Peipsi koha rohelisest kategooriast kollasesse.

Koha, mis on püütud Peipsi järvest liikus vähenemise tõttu rohelisest kollasesse.

Lõhe, mis Läänemeres õngejadaga püütud on ebaefektiivse majandamise ja nõrkade varude tõttu kollasest punaseks (kasvatatud lõhe on kollane).

Hiidlest, sinine hiidlest, mida püütakse Atlandi ookeani loodeosas, on teadlaste soovitusi eiravate liigsete kvootide tõttu kollasest punaseks.

Lest, mis püütud Bornholmi meres võrkude ja traalidega on nimekirjas muutunud kollasest punaseks. Kalapüügil on negatiivne mõju Läänemere tursale ja pringlitele ning probleem on kaaspüügi ja vette tagasi laskmisega.

Forell, mis püütud Läänemeres, välja arvatud Soome lahes, muutus kollasest punaseks. 

Peipsi tindile näitab Kalafoor sel aastal ainult punast tuld. Sel aastal on tindivarud halvas seisus mistõttu 2022 aastal töönduspüüki ei toimu.

Angerjal ja Läänemere tursal läheb endiselt kehvalt ja neid ei soovitata üldse süüa. Angerjale näitab Kalafoor ainult punast tuld. Angerjas on kriitiliselt ohustatud liik ning senised püüded tema olukorda parandada ei ole kahjuks vilja kandnud. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu soovitas 2021. aasta sügisel igasugune angerjapüük ning kasvatamine lõpetada.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta