Miks peaksime pöörama tähelepanu ringmajandusele? Kas ja kuidas saab avalik sektor olla eeskujuks ostes ja hankides ringseid tooteid ja teenuseid? Kuidas saaksid kriisijärgsed majandusvalikud turgutada süsinikuneutraalseid ja ringseid ärimudeleid? Nimetatud küsimusi arutati sel nädalal toimunud Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) poolt korraldatud ringmajanduse veebipõhisel seminaril.

Ringmajandus kui uus majandusmudel on viimasel ajal üha enam tähelepanu leidnud nii poliitilisel tasandil kui ka ettevõtete seas. Täna valitsev lineaarne ehk tooda-kasuta-hülga majandusmudel, mis põhineb odaval toormel ja raiskaval tarbimisel, ei ole kestlik ja on oma aja ära elanud. Jätkusuutlik majandus sõltub otseselt sellest, kui edukad on ettevõtted uute süsinikuneutraalsusele ja ringmajandusele kaasa aitavate ärimudelite ning toodete ja teenuste arendamisel.

Ka Eesti ettevõtted on hakanud üha enam tähelepanu pöörama oma tegevuse ressursitõhususe suurendamisele ning toodete ja teenuste ringsemaks muutmisele. Samas edukamate riikide kogemused näitavad, et peale ettevõtete ja tarbijate valmisoleku mängib ringmajanduse põhimõtete laiemal rakendamisel olulist rolli riik, kes saab ja ka peab kujundama sobiliku keskkonna läbi asjakohaste poliitikameetmete, olles samas ka ise eeskujuks ringsete toodete ja teenuste ostjana.

24. märtsil toimunud ringmajanduse veebiseminar andiski võimaluse arvukale kuulajaskonnale, kuhu kuulusid ettevõtete esindajad, ametnikud, eksperdid ja ka muude huvirühmade esindajad, neid teemasid arutada ning ka teiste riikide kogemusi kuulda.

Seminari alguses anti ülevaade Keskkonnaministeeriumi plaanidest ringmajanduse edendamisel Eestis. Nenditi, et kuna ringmajandus on osa üldisest majanduspoliitikast, siis on hädavajalik ringmajanduse edendamiseks integreerida see laiapõhiselt kõikidesse asjakohastesse riiklikesse strateegilistesse dokumentidesse. Ringmajanduse edendamine ei saa olla ainult Keskkonnaministeeriumi pärusmaa, vaid seda tuleb teha ministeeriumide üleselt.

Üheks keskseks veebiseminari aruteluteemaks olid keskkonnahoidlikud ringhanked. Ringmajandusele üleminek eeldab nimelt seda, et uute ringsete toodete ja teenuste osas on olemas ka nõudlus.

„Avaliku sektori ringhanked on väga olulised, kuna läbi nende saaks toetada ringsete toodete ja teenuste laiemat turuletulekut. Seda kinnitab nii Euroopa Liidu kui ka Eesti kogemus,“ mainis Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Ringhangete põhimõtete laiem rakendamine riigihangete protsessis tooks pikemas perspektiivis majanduslikku kasu riigile ja parandaks samas ka meie loodus- ja elukeskkonna kvaliteeti.

Riigi olulist rolli nii ringmajanduse edendajana kui ka ringsete toodete ja teenuste hankijana rõhutas ka Hollandi taristu- ja veemajandusministeeriumi alla kuuluva asutuse Rijkswaterstaaten esindaja Joan Prummel, kes tutvustas Hollandi kogemusi ringse majandusmudeli kujundamisel. Holland on nii Euroopas kui ka maailmas selgelt üks edukamaid ringmajandusel põhineva majandussüsteemi rakendajaid, kes läbi edukate riigipoolsete initsiatiivide on suutnud ellu kutsuda lugematu arvu uusi ja ka majanduslikult edukaid ringmajanduse ärimudeleid. Ringsed riigihanked on täna muutunud Hollandis tavaliseks.

Seminari käigus said sõna ka Eesti ettevõtete esindajad, kes läbi oma kogemuste vaagisid ringmajanduse tänaseid võimalusi ja takistusi Eestis. Toodi esile, et oluliseks eelduseks ringmajanduse ärimudelite rakendamisel on ettevõtete koostöövalmidus.

Tänane koroonapandeemia ja sellega kaasnev majanduskriis ajendas arutelu käigus küsima, kuidas see kõik mõjutab keskkonnapoliitikate, sealhulgas ringmajanduse rakendamist.

„Selge on see, et lähiajal on meie kõigi, nagu ka poliitikute ja ettevõtjate pilgud suunatud kriisi lahendamisele ja selle tagajärgede leevendamisele. See kõik viib tähelepanu keskkonnateemadelt mõneks ajaks kõrvale,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht ja EKJA  juhatuse liige Harri Moora. „Samas on tänane kriis andmas meile ka mõtteainet selleks, kuidas edaspidi oma äritegevust kriisikindlamalt ja jätkusuutlikumalt korraldada. Kindlasti pakub kujunev uus situatsioon häid võimalusi erinevatele ringmajanduse ärimudelitele. Edaspidi on mõistlik hakata uuesti mõtlema enam kohalikele ja regionaalsetele väärtusahelatele, kindlasti saavad tuule tiibadesse mitmed IT lahendustel põhinevad ärimudelid. Oleks hea, kui ka meie otsusetegijad kriisi haldamise kõrval oskaksid seda silmas pidada ja vajalike meetmetega seda protsessi suunata,“ lisas Moora.

Veebiseminar näitas, et huvi ringmajanduse ja selle võimaluste vastu on Eestis suur. Seda kinnitas ka asjaolu, et seminar, mis eriolukorra tõttu sai korraldatud veebipõhiselt, osutus väga edukaks. „Järelikult läheb teema inimestele korda ja seetõttu on meil plaanis selliste seminaride korraldamist jätkata,“ lisas Eesti Energia keskkonnajuht ja EKJA juhatuse liige Olavi Tammemäe.

Seminar „Kuidas edendada ringmajandust?“ viidi läbi Keskkonnauuringute Keskuse rahastuse toel.

Veebiseminari saab täispikkuses järele kuulata ja materjalidega tutvuda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta