Eesti Ringmajandusettevõtete Liit korraldab traditsioonilise Ringmajanduspäeva, mis on seekord pühendatud kolmele väga olulisele ja suure mõjuga teemale: biojäätmed, pakendijäätmed ning ehitus-lammutusjäätmed.

Ringmajandusepäev toimub sel aastal 28.septembril Erinevate Tubade Klubis (Telliskivi 60-A1 IV korrus)

Ringmajandusepäeva juhib KUKU raadio saatejuht Kristjan Gold.

Nõusoleku osaleda ekspertkogus on andnud – Kristi Klaas Riigikantseleist, Jaanus Arukaevu Eesti Energia AS/Enefit Green AS ja Urmo Soonvald Delfist/Eesti Päevalehest.

Vaata täpsemat kava.

„Me räägime täna ringmajandusest väga palju: kuidas asju paremini disainida, missugune peaks olema tootmistsükkel ja kuidas peaksime elama nii, et jäätmeid üldse ei tekiks. See kõik on väga oluline. Samas on oluline mitte unustada kogu loo mustemat poolt – jäätmed siiski endiselt tekivad ja mida kiirem on majanduskasv, seda rohkem neid tekib. See tähendab, et meil on vaja siiski võtta ka ringlusesse jäätmeid ja see on ringmajanduse osa. Ehk et me peame suhtuma jäätmetesse kui ringi osasse. Kahjuks on aga tõsiasi see, et me suhtume jäätmetesse mitte kui materjali, vaid kui prügisse – pühime selle kuskile peitu, silma alt ära – meie puhul tähendab see siis kas Irus põletamist või prügilasse ladestamist. Tegelikult aga peame nii kodus, tööl, tootmises ja ka lammutamises vaatama kõiki jäätmeid kui võimalikku toormaterjali – see ongi see, millest tahame seekordsel Ringmajanduspäeval rääkida,“ selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Kui jäätmeid liigiti koguda, on mahult kõige suuremad just kolm jäätmeliiki: pakendi-, bio, ja ehitusjäätmed. „Need kolm teemat proovime korraks pulkadeks lahti võtta: kuidas toimetada bio-, pakendi- ja ehitusjäätmetega nii, et neist saaks materjal millegi uue tootmiseks. Samuti on oluline, et kui me võtame end kokku, hakkame liigiti koguma, siis on oluline, et oleks olemas ka vajalikud käitlusrajatised, sealhulgas jäätmetehased. Riik ja kohalikud omavalitsused ei saa lõpuni juhinduda mitte-minu-tagaaias põhimõtetest, sest peame mõistma, et kui toodame jäätmeid, peame ju neid ka käitlema,“ täpsustas Rüütelmann.

Et saaksime jäätmeid käsitleda materjalina, on kõige alus liigiti kogumine. „Meil tekib peatselt kohustus kõigil biojäätmeid liigiti koguda. Seni on nii kohalike omavalitsuste kui ka inimeste endi – ja kahjuks ka toitlustusasutuste – motivatsioon biojäätmeid liigiti koguda väga madal. Miks see nii on ja kuidas me saaksime omavalitsusi motiveerida liigiti koguma? Biojäätmed on sealjuures ju geniaalne tooraine: väga kergesti ringlusse võetav komposti või mis veel parem – biogaasi tootmiseks.“

Rüütelmanni sõnul on pakenditesse puutuval tõesti väga suur roll innovatsioonil: missugused materjalid on kergesti töödeldavad, missugune pakendidisain soodustab taaskasutust jne. „Samas näeme igapäevaelus ikka pakendeid, mis on komposiitmaterjalidest, millele pole peale kirjutatud materjali koodi, et seda oleks lihtsam järelsortida, või mille kohta on juba tarbijal tuhat küsimust: näiteks miks on väikese toote ümber hiigelsuur pakend, kas tegemist on paberi või plastiga ja nii edasi. Proovime leida arutluses teid, kuidas siis saaksime ka pakenditega toimetada nii, et ringlusse läheks neist enamus.“

„Ehitus on ühe suurima jalajälje ja süsinikuemissiooniga valdkond üldse – väga oluline on leida viise, kuidas ehituse jalajälge natukenegi vähendada ja ringmajandust selles valdkonnas suurendada. Ehitus- ja lammutusjäätmete käsitlemine materjaline on ühest küljest meile omane ja loomulik: väga moes on taaskasutus – kas või näiteks vanade akende, ahjukivide või põrandalaudade uuesti kasutusele võtmine. Kui me aga räägime suurtest objektidest, on asi juba keerulisem – proovime seda teemat avada ja otsida häid lahendusi,“ lisas Rüütelmann.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta