Ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks jääb Eesti ettevõtetel puudu nii teadmistest kui toetavast keskkonnast, tõdesid ettevõtjad ja eksperdid veebiseminaril “Ringmajanduse parimad praktikad – väljakutsed ja võimalused.”

Eesti ettevõtetel napib ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks sisemisi ressursse, sealhulgas teadmisi ja oskusi, nentis seminaril SEI Tallinna vanemekspert ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) juhatuse liige Harri Moora. Lisaks ei toeta ettevõtete ringmajanduse poole liikumise pingutusi väline keskkond, näiteks õiguslik raamistik, maksukeskkond, investeeringute ja ärimudeli arendustoetused, regulatiivsed leevendused ja turunõudlus.

EKJA korraldatud veebiseminaril jagasid oma ringmajanduse ja -disaini kogemusi ka ettevõtted ise. Nende seas oli 2021. aasta ringdisaini edendaja Artisana ehk Stella Soomlais stuudio. Nahastuudio asutaja Stella Runneli sõnul on nende suur väljakutse ringse ärimudeli rakendamisel ettevõtte väiksus – praegustes oludes pole võimalik tekitada vajalikku tootmismahtu, mis oleks äriliselt kasulik. Osaliselt on selle põhjus Eesti väike turg, osutas ta.

Jagamisplatvormi Autolevi suurim väljakutse on nende endi hinnangul üleüldine arusaamade muutmine. „Ringmajandus ise ongi tegelikult üks suurim väljakutse, ehk kuidas muuta paradigmat ja kuidas töötav ärimudel edukalt üles ehitada ning enda jaoks tööle panna,“ selgitas Autolevi OÜ esindaja Tauri Kärson. „Nagu iga ettevõtte puhul, on üks suurimaid väljakutseid konkurents, ja meie puhul on see konkurent auto omamine,“ tõdes ta.

„Rohepesu on rohepöörde absoluutselt kõige suurem probleem.“ – 2021. aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte Comodule esindaja Kristjan Maruste

Olulise probleemina tõstatasid ettevõtjad ka tarbija eksitamise ehk rohepesu. „Rohepesu on rohepöörde absoluutselt kõige suurem probleem,“ leidis 2021. aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte Comodule esindaja Kristjan Maruste. E-kergsõidukite valdkond muutub kiirelt ja kuivõrd turule tuleb kogu aeg uusi tegijaid, on rohepesu Comodule’i jaoks üks aktuaalsemaid väljakutseid. Ka Stella Runnel arutles, et kuigi tarbijate mõtteviis on muutumas ja tehakse üha jätkusuutlikumaid otsuseid, siis rohepesu on selle kõrval palju. Sageli otsustavad inimesed tema hinnangul siiski pealispindselt ega süvene, mida toode ja selle taga olev ärimudel endas tegelikult sisaldab.

Et ettevõtted saaksid hõlpsamini oma teadmisi, oskusi ja tootearendust ringseks muuta, on Eestis välja töötatud rida abivahendeid, mida tutvustas Eesti Disainikeskuse ringmajanduse ja -disaini programmijuht Kerli Kehman-Vaarik. Näiteks pakub Disainikeskus koostöös EKJA ja SEI Tallinnaga ringdisaini auditi ja ringdisaini sprindi teenust – mõlemat saab kasutada nii iseseisvalt kui välise nõustamise abil. Ringdisaini audit aitab usaldusväärse metoodika abil hinnata organisatsioonide võimet integreerida disaini ja ringmajandusega seotud aspektid toote või teenuse arenduse protsessi. Ringdisaini sprint hõlmab muuhulgas koolitust valdkonna ekspertide juhtimisel ja ettevõtte konkreetse probleemi lahendamist disaini abiga.

EKJA korraldatud seminar toimus 23. novembril 2021 ning see võttis ühtlasi kokku Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja EKJA koostöös valminud ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti “Ringmajanduse ja ringdisaini parimad praktikad” tulemused. Projektis koguti Eesti ettevõtete edukaid näiteid ringmajanduse ärimudelitest ja ringdisaini lahendustest. Ka projektist ilmnes, et ettevõtete ees seisvad takistused võivad oluliselt pärssida uute ja olemasolevate ringmajanduslahenduste laiemat kasutust.

Ringmajanduse parimate praktikatega saab põhjalikumalt tutvuda EKJA kodulehel.

Veebiseminari kohta saab detailsemat infot ürituse veebilehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta