RMK muude looduskaitseülesannete sekka on lähiajal lisandumas kalade rändeteede avamine ning elupaikade taastamine. Rännete avamiseks on RMK-l kavas kasutada 1,7 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondist saadavat raha, mis peaks oluliselt parandama lõheliste juurdepääsu koelmualadele.

„RMK-sse kuuluv Põlula kalakasvandus on aastate jooksul jõgedesse asustatud kaladega lõheliste varusid oluliselt parandanud,“ märkis keskkonnaminister Rene Kokk. „Seepärast on igati õige samm  anda samadesse kätesse kogu kalakaitsetööde ahel – alates kaladest ja teistest vee-elustiku liikidest kuni nende elupaikadeni välja.“

„RMK tegeleb nüüdsest ohustatud kalaliikide kaitsega terviklikult,“ lisas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. „Lisaks kalade asustamisele on meie ülesanne nüüd samade liikide looduslike elutingimuste parandamine, et nad ise hästi hakkama saaksid. See ju ongi kogu asja mõte pikemas perspektiivis vaadatuna.“

Jõgedele ehitatud paisud on kaladele ja muule vee-elustikule sageli ületamatuks takistuseks, mis ei lase kaladel pääseda koelmutesse ja elupaikadesse ning nõrgestavad seeläbi nende kooslusi. Suurem eesmärk on aidata saavutada veekogude head ökoloogilist seisundit.

Projekti käigus plaanitakse koostöös paisuomanike ja Keskkonnaministeeriumiga leida lõhejõgedel olevate paisudele kuluefektiivsed lahendused kalade rännete tagamiseks ning kudevõimaluste parandamiseks. Kunstlikud vigurid, nagu näiteks kalaliftid ja kamberkalapääsud, võivad osutuda n-ö mittetöötavaks, lisaks nõuavad need lahendused pidevat hooldust. Seetõttu plaanib riik otsida pigem looduslähedasi kalarände võimalusi, et tulemus oleksid tagatud ning et lahendused oleksid püsivad ja ka võimalikult hooldusvabad.

RMK Põlula Kalakasvatuskeskuses on ELi tõukefondide kaasabil juba loodud paremad lõhe, meriforelli, merisiia ja harjuse kasvatamise ja loodusesse asustamise võimalused. Sealhulgas on tagatud võimalus säilitada külmutamise abil paljundusmaterjali geneetiline mitmekesisus. Märgistamise abil käib kalade asustamiste tulemuslikkuse hindamine ning populatsioonide seisundi monitooring. Looduskaitsealustest liikidest tegeleb RMK Põlula Kalakasvatuskeskus ka ebapärlikarbi, tuura, jõevähi ja muude liikide paljundamise katsetustega
 
Ühtekuuluvusfondist sai RMK Põlula kalakasvatus perioodil 2014–2020 sai Ex-situ liigikaitse investeeringuteks 58 605,52 eurot. Lõheliste elupaikades korrastamiseks on tulemas ca 1,7-miljoniline projekt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta