Bioneer vahendab loodushuvilise Marek Vahula murekirja. Artiklile on lisatud Keskkonnaameti spetsialisti Tõnu Talvi kommentaar.

Loodushuviline Marek Vahula: 

„1995. aasta kevadel valmis Marek Vahula poolt 1991.-1994.aastal läbi viidud välitööde põhjal TÜ diplomitöö, mis käsitles loodusharuldust ebapärlikarpi ja viimast karpide elupaigaks sobivat jõge. Selles esitati põhjalik ülevaade jõe veekeemiast, hüdroloogiast, selles elavate karpide vanusest, tervislikust seisundist, jõevee  temperatuurirežiimist jms.

Tänavuse kevade 7. aprill oli suur ebapärlikarpide suurpäev. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas ministeeriumi poolt ette valmistatud ebapärlikarbi tegevuskava.

Esmapilgul tundub see olevat suur edasiminek, sest karpide kaitsest hakati rääkima juba 1991. aastal. Nüüd, 23 aastat hiljem oleks viimane aeg võtta midagi ette ebapärlikarbi päästmiseks.

Kava esimene pool on väga hea ja tugev, koostatud valdavalt väliskirjanduse põhjal. On tehtud ära suur eeltöö ja kavast saab teada pea kõike ebapärlikarbist. Teine pool sisaldab praktilist osa, mida hakatakse karbi heaks tegema.

Hea on, et suurte eelarveliste kulutuste abil tõrjutakse välja üks kurja juur-kobras. Hea on, et likvideeritakse kalade kui vastsekandjate liikumist takistavad paisud ja tõkked.

Ülejäänud sammud selles kaitsekavas on küsitavad ja tehtud vaid teoreetilisel baasil: populatsiooni ümberasustamine, jõesängi muutmine, sissevoolude sulgemine...

Seda tahetakse teha ilma jõge ja ebapärlikarpi põhjalikult uurimata ja see võib anda soovitule hoopis vastupidise tulemuse - kiirendame ise karbi kadumist.  Mujal maailmas tehtud oletuste najal ei saa meie ainsas jões nii suurelt hakata loodust muutma.

Möödunud talvel tehti allakirjutanu poolt konkreetsed ettepanekud eelpool mainitud diplomitöö põhjal. Nendega pole kava koostamisel arvestatud ja kõige põhjalikum osa - karbi ja jõe baasuuring on jäetud üldse läbi lugemata, millega ma ei ole rahul!

Ülejäänud 23 aasta jooksul toimunud uuringud on rohkem loodusvaatleja tasandil. Igal aastal loetakse proovilõikudel kokku elusad ja surnud karbid ning sellega on uuringud 23 aasta jooksul piirdunud.

Enne konkreetsete kaitsesammude käivitamist soovitan looduse kaitsjail jõe ja karbi põhjalikuma uuringuga tutvuda ja ehk koorub nii välja ka karbi sigimatuse põhjus.

Karp ei ole siginud meie jões juba vähemalt 40 aasta jooksul ja praeguse kava ellurakendamisel minu arvates ei hakkagi uuesti sigima, sest sigimatuse probleemi tegelik põhjus pole ikka veel teada. Soovin edu selle väljaselgitamisel ja probleemi põhjuse likvideerimisel.“

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi:

„Ebapärlikarp on Eestis üheks kõige enam ohustatud selgrootute liigiks. Viimase paari aasta jooksul parima erialase teadmise kaasamisel valminud liigi kaitse tegevuskava kinnitas keskkonnaminister nädal tagasi.

Haruldase liigi kaitse vajadust rõhutati meil korduvalt juba 1960. aastal Juhan Vilbaste poolt. Kaasaegsete teadmiste, rahvusvahelise kogemuse ning värskete uuringute baasil kavandab kõneks olev tegevuskava liigi säilimist toetavaid tegevus aastateks 2014-2018.

Ebapärlikarbi seisundit ainsas säilinud elupaigas on süstemaatiliselt riikliku seire abil jälgitud alates 1991. aastast. Püsiseirealadel tehtud uuringute tulemustest selgub, et viimasel sajandivahetusel toimus mõne aasta jooksul suur, ligi kahekordne, ebapärlikarbi arvukuse langus. Seetõttu teostati liigi tegevuskava koostamise eel ja ajal 2009-2011 ka põhjalikud uuringud karbi arvukuse ja leviku, elupaiga kvaliteedi, peremeesorganismide ning ohutegurite kaasaegse seisundi selgitamiseks.

Näiteks selgus meie hiljutiste uuringute tulemusel, et ebapärlikarbid on väga vähesel määral ja madala tulemuslikkusega siginud ka vaid kümmekond aastat tagasi. Varasemad, paarkümmend aastat tagasi tehtud tööd on tänase olukorra hindamiseks ja lähituleviku tegevuste kavandamiseks lootusetult vananenud. Looduses toimuvad, kahjuks sageli ka negatiivsete mõjudega, muutused kiiresti.

Tegevuskavas on kavandatud ebapärlikarbi elupaiga säilitamiseks-taastamiseks ning liigi asurkonna elujõulisuse parandamiseks väga erinevaid tegevusi alates väga erinevatest uuringutest ja projekteerimisest kuni looduses praktiliselt teostatavate elupaiga kvaliteedi halvenemise peatamise ja rikutud elupaikade taastamise töödeni. Näiteks kavandatakse olulisi tegevusi peremeesorganismide (jõe- ja meriforelli) arvukuse tõusuks ja levimise paranemiseks ning ebapärlikarbi elupaiku hävitavate setete juurdevoolu tõkestamiseks.

Ebapärlikarp on Eestis elanud tuhandeid aastaid. Ta on meie kõige pikaealisem loomaliik, kes on võimeline sigima kogu elu vältel. Loodetavasti jaksab ta tänu nendele haruldastele omadustele ka elutingimuste paranemise ära oodata.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta