Üks üksik metsade laps kinkis endale Kõrvemaa. Alustuseks kolme kevade sealsed metsisemängud ja karujäljed ning kõik muud suuremad ja väiksemad kingitused ja üllatused.
- Marek Vahula lood
- 3. juuni 2021
Selle saladusi täis maa kolmas sealne kevad kandis aastanumbrit 1994.
Aasta, mis mulle tähti omas taevas kinkis ja mis Kõrvemaa kohalgi mind vaatasid ja ootasid. Jänedalt Pakasjärve poole liikuma õhtul hakanud, tervitasin ööd koerakutsikatega heinaküünis ja päiksetõususes metsas otsisin järgmist suurt üllatust taga.
See üksik käänuline metsatee avas end. Üllatus tuligi ise minu selle käigu taevasse. Valge-toonekurg ja varakevad ei sobi kokku mitte igal pool.
Ometi seal ta lendas ja tegi minusuguse üllatuse auks paar tiiru taevalaotuses. Üllatusega alanud Kõrvemaine päev oligi niimoodi alanud.
Kusagil olid järved ja kontrollimist vajavad metsisemängud. Ja kusagil eksles seal üks teiste inimlaste jaoks kadunud inimlaps, keda üks teiste liigikaaslaste jaoks kadunud eraklik toonekurg ülevalt uudistas.
Kõrvemaa, 1994.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
