Kauni mõisa taga pargist oli mitmesuguseid hääli kosta. Küll ekskursioonilaste hüüdeid, küll muud kõike kaugelekostvat. Suures mustas lepas oli auk üleval puuõõnsuses.
- Marek Vahula lood
- 24. juuni 2021
Puuõõnest kostev musträhni laste kisa oli mulle pargiüllatus missugune. Seda ma ju igast pargist taga otsingi.
Keset suuremaid lagedaid asuv mõisasüdamega park oli ise üllatus missugune. Et seal üks suur must metsade lind elab, oligi just selle pargi üllatus, mis mind imestama pani.
Tavaliselt leiab see meie suurim rähn endale kodu metsade rüppes. Seekord oli kõik teisiti ja ka ühe pargi hingeelus oli kõik teisiti. Kõike, mis teisiti, oli seal ka, aga suvealguse mõisataguse laste kisa sekka kuulus ka linnulaste kisa nagu igas pargis ja kõige rohkem oli kuulda seal suurte rähnilaste hääli, nagu just igas pargis see nii ei ole.
Haruldane mõisapark haruldase rähnikoduga jäigi keset lagedat minust maha. Miks üks suur metsade lind sinna just elama asus, seda ma ei tea siiamaani. Miks ühe suure metsade lapse süda mõisataguses pargis kiiremini lööma hakkas, seda saime nüüd teada küll.
Sagadi, 1995.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
