Nalja täis päevad olid lahedat maad täis. Seal, kus üks nali lõppeb ja teine algab.
- Marek Vahula lood
- 27. juuni 2021
Bussiõõtsutaja olin siis teist suurt kevadet. Bussid õõtsusid nagu lahedad merelained, seda pikkadel, vahel ka loogelistel rannateedel.
Kauni Sagadi mõisa ees peatus naljakas seltskond ja esmapilgul ei saanud keegi teada, et miks kaks toonekuretopist mõisa kahe mantelkorstna otsa on pandud.
Seda küsiti siis giidi käest ja kui saksakeelne vastus kõlas, et need polegi topised, vaid päriskured, lainetas naerulaine mõisaesises bussis.
Naljaks ja naeruks pole sageli paljut vaja. Tol suvisel päeval oli selleks vaja tervet bussitäit teravaid silmapaare, giidi teravmeelset keelt ja siis veel teravkeelset meelt ning loomulikult kahte kohalikku toonekurge mõisakorstendel.
Sagadi, 1997.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
