Euroopa rohelise pealinna aasta esimene pool on toonud Tallinna muutusi linnaruumis: suvepargi Raekoja platsil, 14 lilleniitu, 150 laulu- ja tantsupeo puud. Aga ka ligi 100 keskkonnateemalist üritust ning üheksa ettevõtet, kes soovivad oma keskkonnasõbralikke ideid Tallinnas testida. 

Kevadel eraldati Tallinna rohelise pealinna eelarvest 1 miljoni mittetulundustegevuste toetusteks, et ka linna kodanikud, ettevõtted ja mittetulundusühingud saaksid rohelisest pealinnast osa ning oma ideid ellu viia. Kolme vooru peale laekus üle saja taotluse ja toetust said pea pooled nendest. Kokku toetab Euroopa roheline pealinn Tallinn 48 keskkonnaprojekti.

„Tallinna linna jaoks ei ole Euroopa rohelise pealinna aasta kindlasti lõpp-punkt vaid teekond. Meie peamine eesmärk on, et kõik muutused, mis sel aastal toimuvad, on pikaajalise mõjuga. Eelkõige tähendavad need elukvaliteedi muutust,“ lausus linnapea Mihhail Kõlvart.

Üks oluline projekt on Tallinna ja Utilitase koostöö, mis lähiaastatel tegeleb uute tehnoloogiate loomisega energiatootmises.

„See on pikaajalise mõjuga koostöö, mis on rohepöördeliste eesmärkidega, tagab soojusenergia hinnastabiilsuse ja ka energiajulgeoleku. On sümboolne, et käivitasime selle rohelise pealinna aastal,“ ütles Kõlvart.

Tallinna luuakse projekti „Rohejälg“ raames mõnusamat inimkesksemat linnaruumi, mille üheks näiteks on suvekuudeks paigaldatud Raekoja platsi park. Selle on linlased kohaselt omaks võtnud, kuna park võimaldab Raekoja platsil jalga puhata sõltumata soovist tarbida midagi arvukates kallihinnalistes välikohvikutes. Suve teises pooles lisandub veel uudseid linnaruumilahendusi Piritale, Lasnamäele, Nõmmele ja Põhja-Tallinnasse. Suurem muutus ootab ees Linnahalli ümbritsevat ala: linn seob selle ümberkujundamisega Kalaranna promenaadi ja kruiisiterminali ala, nii et mereäär Noblessnerist Pirita rannani oleks katkematult läbitav. Suuremad ümberkujundused ootavad ees Linnahalli piirkonda. Kuipalju säilib isetekkimise teel looduslikult kujunenud haljastus, pole teada. 

„Projekt „Rohejälg“ on kindlasti see, mida tallinlased oma igapäevaelus kõige rohkem märkavad. Linnaruum muutub roheliseks selle sõna kõige laiemas mõistes. Seal, kus võimalik, saame taktikalise urbanismiga ehk suhteliselt väikeste pingutustega muuta meie linnaruumi oluliselt meeldivamaks. Aga suurt rõhku pöörame ka haljastusele: rohelise pealinna aastal istutame 1000 puud, 150 neist on juba laulu- ja tantsupeo noorte abil mullas. Umbes 100 on erilised varjupuud, mille istutame, et vähendada soojussaarte efekti. Lisaks loome üle linna 14 lilleniitu, millest kolmele saavad ka inimesed ise seemneid külvata – oleme neile selleks 8000 pakki seemneid koju saatnud,“ rääkis abilinnapea Vladimir Svet.

Rohelise pealinna aastal on plaanis veel mitmeid tegevusi ja üritusi. Näiteks toimub augusti lõpust septembri keskpaigani koostöös Let’s Do It Worldiga rahvusvaheline Läänemere kampaania Save Our Sea. „Kutsume sellega üles Läänemere linnade elanikke teadvustama Läänemere kriitilist olukorda ning koristama Läänemere rannikut. Huvi kampaaniaga liituda on avaldanud juba üle 40 linna, näiteks Helsingi, Kiel ja Riia,“ rääkis Tallinna rohelise pealinna juht Krista Kampus.

7. oktoobrist 4. novembrini toimub rohelise pealinna rahvakogu, mis keskendub linnaroheluse terviklikkusele ja sidususele terve linna ulatuses. Linn kutsub esimest korda sellise kaasamisprotsessi kaudu linlasi arutlema, kuidas kujundada Tallinnas sidusat, elanikele atraktiivset ja kliimamuutustega kohaneda aitavat haljastut. Rahvakogusse kaasamiseks saadetakse 33 000 linlasele koju kutsed. Huvitunute seast valitakse 60 liikmeline rahvakogu, mille loomisel arvestatakse kõigi sotsiaalsete ja ealiste gruppide olemasoluga.

Tallinn soovib Euroopa rohelise pealinna aastal meelitada linna rohkem innovatsiooni. Selleks on linnal kaks projekti: Test in Tallinn, millega kutsutakse ettevõtteid oma kestlikke tooteid ja teenuseid katsetama. Nende seast on linn valinud juba 9 partnerit kolmest riigist, ning novembris toimuv rohetehnoloogiate nädal ja Expo.

Euroopa rohelisest pealinnast Tallinnast saab 13.-17. novembril lisaks kogu maailma rohetehnoloogia pealinn, kus rahvusvahelise tehnoloogiamessi NEXPO Tallinna raames võõrustatakse kõige uuenduslikumaid ja innovaatilisemaid ideid Euroopast, Aasiast ja Ameerika Ühendriikidest. Nädala jooksul toimub Tallinnas kokku neli üritust ja rohetehnoloogiate näitus NEXPO.

Tallinnal on Euroopa rohelise pealinna aastal kolm põhiteemat: elurikkus, kliimamuutused ja innovatsioon ning kestlik juhtimine. Samuti on eesmärgiks linna elanikke rohkem kaasata linna tegevustesse. Rohkem infot: greentallinn.ee.

Abilinnapea Vladimir Sveti sõnul "Rohejälje" projekt linnavalitsusse töökohti juurde ei ole loonud. Vajaminevad töötunnid teevad ametnikud muude tööülesannete kõrvalt. Kui vaja, tehakse tööl ületunde.

"Tegelikult on see inimestele lisapinge. Aga siia juurde võin öelda, et meie ametnikud on oma ülesannetega hakkama saanud. Tahaksin nimeliselt tänada mõningaid kolleege, eelkõige meie Ruumiloome meeskonnast Hannes Aavat ja Ann - Kristiin Entsonit, kes  kes tegelevad selle protsessi kureerimisega ja kes on lahendanud mitu objekti, näiteks Raekoja platsi park on nende endi joonistatud. Kolleegid Keskkonna- ja Kommunaalameti haljastuse - ja keskkonnahoiu osakonnast, eesotsas Kristiina Kupperiga, kes on ka linna maastiku arhitekt, kelle lahendada on puude - põõsaste, niitude küsimused.

Siin tuleb ka välja tuua kümmekonda noort arhitekti ja kogenud arhitekte, kellega koos ja arhitektide liiitu kaasates on loodud, lahendused nendele "Rohejälje" sekkumistele.

"On oluline, et kõik pole linna enda spetsialistide poolt välja mõeldud. Siin me kasutame kogenud arhitekte ja maastikuarhitekte. "Rohejälje" projekti osana  Me tegime töötubasid noorte arhitektidega, kes tegelikult panid paika kavandid, mis tulevad  meil linnaosadesse,  Lasnamäe ja Nõmme näide. Meil on ka üks Põhja - Tallinna sekkumine ettevalmistamisel, kuid see jääb järgmisse aastasse. Ka see on oluline osa sellest koosloomest," jätkas Svet.

Tegevused jätkuvad ka peale 2023 aasta lõppu.

"Kõik tegevused, mis on seotud linnaruumi muutustega, need jätkuvad ka järgnevatel aastatel. See on väljendatud ka meie eelarvestrateegias järgnevaks neljaks aastaks. Sel aastal on meil eelarves need summad suuremad. Ka järgmisel aastal on meil eelarves vahendeid selleks, et uusi sekkumisi teostada. Osad asjad jäävad kestma kauemaks, kui üheks aastaks. Linnahalli ja Pirita lahendused jääb mitmeks aastaks, Ka piirkondades loodavad asjad, kõik need puud, lilleniidud jäävad,  Võiks öelda, et need tegevused mis me sellel aastal teeme projektina, mida me nimetame "Rohejäljeks," see järgmiseks aastaks muutub meie tavaliseks poliitikaks, mida me hakkame hakkame igal aastal teostama. Meil on olemas selleks rahaline kate. Uusi töökohti me ei plaani sellega seoses juurde luua.," ütles abilinnapea Vladimir Svet. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta