Rootsi loomaõiguste liit Djurrättsalliansen paljastas, mis tingimustes elavad kanad tööstuse suurimas aretusfarmis Aviagen. Ettevõte varustab loomadega mitmeid Euroopa riike, sh Eestit.

Eelmisel nädalal avaldas Eesti loomade eestkoste organisatsiooni Loomus sõberorganisatsioon Djurrättsalliansen Rootsis Aviageni arendusfarmis filmitud kaadrid,(mis eemaldati Youtube keskkonnast, kuna arvati, et on liiga vägivaldsed) mis näitavad, millistes kohutavates tingimustes kanatööstuse aretusloomad elavad ja surevad. Kaadritel on näha murtud puusadega, sulgedeta ja lahtiste haavadega kanu. Djurrättsalliansen suutis ka dokumenteerida, kuidas loomi süstemaatiliselt ebaseaduslikul viisil tapetakse – uimastamist ei toimu ega kontrollita, kas kana tegelikult suri. Kaadrid avaldas ka SVT Uppdrag granskning, Rootsi juhtiv uuriva ajakirjanduse telesaade.

See, mida Djurrättsalliansen on suutnud filmilindile jäädvustada, ei ole ühekordne, vaid ettevõtte aastatepikkune tegevus. Rootsi maakondlik haldusamet on korduvalt andnud Aviagenile korraldusi loomade heaolu parendamiseks. Nende tõstatatud probleemid on samad, mida käesolevatel kaadritel näidatakse: lahtiste haavadega kanad, kõrgele ammoniaagitasemele viitavad silmavigastused ja haiged loomad, keda ei ravita ega eutaneerita. Ameti aruanded ettevõtte farmidest viitavad ka loomade kõrgele suremusele - ühes laudas oli kasvatusperioodil surnud koguni 30 protsenti kanadest.

Djurrättsalliansen näeb kanatööstuses loomade kannatuste lõpetamiseks vaid üht lahendust. “Loomatööstus tuleb sulgeda ja meie, inimesed, peame lõpetama loomade söömise. Loodame, et pärast avaldatud kaadrite nägemist on veelgi enam inimesi sel veendumusel,” ütles Djurrättsallianseni pressiesindaja Malin Gustafsson. “Kui me ei taha istuda siin aastast aastasse ja olla šokeeritud sarnastest paljastustest ja kui me neist loomadest päriselt hoolime, peame nii inimestena kui ühiskonnana tegutsema kohe. Loomade olukord on õudne, kuid kui meil on tahet ja empaatiat, saame sellele piiri panna, lõpetades loomade aretamise ja toiduks tapmise. See on ainus lahendus, mis loomadele tõelise muutuse tooks.”

Loomus nõustub Djurrättsallianseni tugeva ja konkreetse sõnumiga. “Me oleme kõik taolisi kaadreid varemgi tõenäoliselt näinud ja tegelikult ju teame, et ühtegi looma ei saa ära kasutada ja toiduks tappa kuidagi humaanselt või ilusalt,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Meil on vaja tegeleda juurpõhjusega, st küsida, kas suhtumine loomadesse kui toidutootmismasinatesse üleüldse on aktsepteeritav, mitte mõtlema aina uusi võimalusi välja, kuidas puhta südametunnistusega oma tegevust jätkata.”

Kanatööstus on ülemaailmne ja igal aastal tapetakse maailmas toiduks miljardeid kanu. Kõigi kanade tootmiseks toetub tööstus mitme põlvkonna niinimetatud aretusloomadele, keda transporditakse riigisiseselt ja riikide vahel edasi-tagasi. Kui rääkida aretusest, siis mõned ettevõtted kontrollivad kogu maailmaturgu, sh on Aviagen ülekaalukalt suurim. Aviagen aretab Ross 308 kanahübriidi, kes moodustab enamiku toiduks tapetavatest kanadest. 

Firma Rootsi haru Aviagen Swechick kasvatab nn vanavanemaid, st Rootsi tuuakse munad ja tibud hoopis Šotimaalt ning neist kasvavad kanad, kes toodavad mune ja tibusid ka teistele, sh Eestile. Ligi 10 protsenti jääb neist Rootsi ja müüakse peamiselt kahele Rootsi juhtivale kanabrändile Kronfågel ja Guldfågeln. Üle 90 protsendi mune ja tibusid eksporditakse teistesse riikidesse nagu Rootsi, Soome, Norra, Taani, Island, Eesti, Leedu ja Läti.

Kanatööstuses kasutatakse tavaliselt kiiresti kasvavaid tõuge, et lühendada toidutoomistsükli pikkust. Ent kiiresti kasvavad tõud on ka ülearetatud, mis tekitab loomadele endile palju tõust tingitud tervise- ja heaoluprobleeme. Ühe lahendusena on pakutud asendada kiiresti kasvav kanahübriid Ross 308 aeglasema kasvuga tõu vastu, ent Djurrättsalliansen ei nõustu, et see lahendaks põhiprobleemi. “Oleme loomade rasket olukorda paljastanud juba peaaegu 20 aastat. Iga kord näeme avalikkuse tugevat reaktsiooni, kuid avalikus arutelus arutatakse harva, kas me peaksime loomi sellisele kohtlemisele üldse allutama. Nagu iga õigluse küsimuse puhul, usume, et probleem seisneb selles, et rõhumist ei tohiks üldse toimuda – mitte selles, et rõhumine peaks toimuma kuidagi vähem rõhuvalt. Teisele kanahübriidile üleminek võib rahustada inimese südametunnistust tekitades tunde, et loomadel on parem ja anda võimaluse jätkata loomade tavapärast söömist süümepiinadeta. Kuid tõsiasi on see, et loomade jaoks muutust ei toimuks,” ütleb Malin Gustafsson.

Juba enne uurimise tulemuste avaldamist avaldati uudis, et Aviangen Swechicki tegevjuht on vallandatud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta