Paljud inimesed üle kogu maailma soovivad, et pöörataks rohkem tähelepanu südame tervisele. Seda on vaja, et vähendada inimeste enneaegset suremust südamehaiguste tõttu, milledest on kujunenud tapja number üks üle kogu maailma.

29. septembril tähistatava Maailma Südamepäeva puhul kirjutas enam kui 1000 inimest üle kogu maailma alla petitsioonile, mis kutsub riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhte tunnistama südamesõbraliku  keskkonna loomise tähtsust ning vähendama kahju, mida südame-veresoonkonna haigused tekitavad. Südame-veresoonkonna haigused, sealhulgas ka insult, on ka Eestis tapjaks number üks.

Vähemalt 80% enneaegsetest surmadest, mille põhjuseks on südamehaigused ja insult, saab ära hoida. Selleks tuleb vähendada tubaka tarbimist, alkoholi ja soola liigset kasutust, tõsta inimeste füüsilist aktiivsust ja selle läbi nende alandades kõrgenenud vererõhku.

Kuid liiga sageli asetatakse kogu elustiili muutmisega ja pahedega seotud vastutus vaid inimese enda õlgadele. Liiga sageli unustatakse, et väga paljudel inimestel pole alati võimalust teha õigeid valikuid, sest muutusi elustiilis ei soosi kodu, töökoht, kool või ümbruskond.

Võtame näiteks inimesed, kes elavad linnades, ja kes tarbivad kiirtoitu, viibides pidevalt selle reklaamide mõjualas. Tänapäevane linnakeskkond soosib istuvat, nelja seina vahel kulgevat elustiili. Sellised inimesed vajavad turvalisi ja omavahel seotud liikumisradasid, mis ühendaksid elurajoone jalutuskäigu kaugusel olevate poodide, kohvikute, töökohtade, koolide ja rohealadega.

Maailma Südameföderatsiooni üks juhtidest Johanna Ralston kutsub riikide liidreid üles looma keskkonda, kus südametervisega arvestavat elustiili valikut oleks lihtne teostada. Tuleb keelata suitsetamine parkides, avalikes kohtades. Tuleb lõpetada tubaka ja kiirtoidu reklaamine ning parandada tervishoiusüsteemi. Need on reaalsed ja lihtsad meetmed, mis töötavad.

Pariisi linnavalitsus on juba välja kuulutanud, et keelab mõnes pargis suitsetamise ära. Bogotas suletakse laupäevadel peatänavad autoliiklusele, et inimesed saaksid olla füüsiliselt aktiivsemad - seda võimalust kasutab umbes 10% linna elanikest. See aitab väga paljudel inimestel täita kasvõi minimaalse päevase liigutamise normi.

New Yorgi linn muutis Times Square piirkonna ja ka teisi linnaosi jalakäijatele mõeldud aladeks. Selle tulemuseks suurenes jalakäijate hulk 11% ja tühjalt seisvate kauplusepindade arv vähenes sealkandis poole võrra. Tervislik keskkond on ka majanduslikult kasulik!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta