Sügise saabudes suundub igal aastal järjest rohkem kalamehi kohalikku keskkonnateenistusse sooviga saada lõhepüügiks luba. Kalastajate huvi suurenemist näitab selgesti ka väljastatud kalastuskaartide kehtivusaja pikenemine: kui 2005. aastal taotleti 1–3päevaseid lõhepüügi lube keskmiselt kokku 1600 päevaks ja 2006. aastal 1800 päevaks, siis 2007. aastal väljastati lube kokku 2300 päevaks (vt joonis 1). Harrastuslik lõhepüük moodustab juba ligi kolmandiku kogupüügist Eestis (ca 3 tonni aastas).

Kalastuskaart annab õiguse püüda lõhet Narva, Purtse, Selja, Valgejõe, Jägala, Pirita ja Vääna jõest – need on jõed, mille lõhevarude taastamiseks riik on teinud kulutusi näiteks lõhemaimude asustamise näol. Lubade arv ei ole piiratud ja püüda võib kogu kaardi kehtivuse aja. Need, kellel ei ole aega maakondlikku keskkonnateenistusse minna, saavad kalastuskaarti taotleda ID-kaardiga Kalanduse Infosüsteemi kaudu http://kala.envir.ee.

Lõhepüügiluba üheks päevaks maksab 100 krooni ja kolmeks päevaks 200 krooni. Samuti on võimalik osta 30 päeva kaart, mille eest tuleb tasuda 1500 krooni. Nimetatud püügiõiguse tasu suurus on arvestatud selliselt, et see kataks riigi kulud kalavarude taastamiseks, kaitseks ja uuringuteks. Keskkonnaministeeriumi korraldatud küsitlus kinnitas, et kehtestatud tasu suurus on optimaalne ning tulevikku vaatavad kalastajad ei pea paljuks ka tuleviku kalavaru kasutamise eest veidi maksta.

Narva jõest saab kõige parema saagi

Sügisene lõhepüük jõgedest on küllaltki populaarne ning kogub järjest enam hoogu ilmselt ka seetõttu, et ametlik saak spinningu ja lendõngega püügil on viimastel aastatel kokkuvõttes suurenenud (joonis 2), ulatudes ca 800 kiloni aastas.

Kust siis kõige rohkem lõhet spinningu ja lendõngega tabatakse? Ikka Ida-Eestist. Nimelt on suhteliselt stabiilset lõhesaaki juba mitu aastat järjest pakkunud Narva jõgi, teisel kohal on Selja jõgi Lääne-Virumaal (vt joonis 3). Statistika alusel võib öelda, et lõhesaagi suurenemine õngepüügil on peamiselt toimunud püügijõgede nimekirja laienemise arvelt, kuhu kalastuskaarte antakse ja millega kaasneb püügiandmete esitamise kohustus. Alates 2008. aastast on ka Purtse jõel tarvis lõhepüügiks soetada kalastuskaart.

Lõhepüügi populaarsust aitab tõsta ka rahvusvaheliste lõhepüügivõistluste korraldamine Narva jõel ning loomulikult ei tohi alahinnata värskes õhus viibimist ja kalapüüki ennast kui mõnusat adrenaliini pakkuvat harrastust.

Oluline on lõhesaagist teatada

Paranenud on ka lõhepüügiandmete esitamine. Tähtis on, et kalastajad ei pelgaks oma saaki ausalt deklareerida, vaid nii saab kalavaru kõige paremini majandada ning kalakasvanduslikku taastootmist tõhustada. Näiteks Narva jõe puhul oleks väga hea, kui kõik sinna kudema tulevad lõhed harrastuskalastajate poolt välja püütaks, sest seal pole pärast 1956. aastal Narva hüdroelektrijaama paisu rajamist lõhele sobilikke koelmualasid. Lõhepopulatsiooni hoitakse seal nii Vene- kui ka Eesti-poolse kalade asustamisega püügivaru suurendamiseks ning kalade suguproduktide saamiseks. Harrastuspüügil püütud kala väärtus on aga oluliselt kõrgem kutselisel püügil püütud kalast.

Märkimist väärib ka harrastuspüügist saadavad elamused, sest Narva jõest välja sikutatud emaste lõhede kaal on keskmiselt 5 ning isastel ligi 3 kilogrammi. Kuid püütud on isegi kuni 15kiloseid isendeid! Alamõõduliste lõhede (L<60cm) väljatõmbamist juhtub sügisesel püügil üldiselt harva, mõnikord võib õnge otsa hakata mõni noor, ühe suve meres elanud isane lõhe.

Lisaks lõhe- ja meriforelli püügiandmete korrektsele esitamisele tuleks äärmiselt tähelepanelik olla ka kaladele külge pandud märgiste osas. Narva jõest on tabatud hulgaliselt nii Eesti kui ka Venemaa poolt asustatud märgistega lõhesid. Märgistatud kalade kohta teabe saamine on äärmiselt oluline teadlastele ja kalade asustamist korraldavatele institutsioonidele, et kalkuleerida asustamise tulemuslikkust ning selgitada kalade rändeid, kasvukiirust jt näitajaid. Püügiandmete tagastajatele on välja pandud nii rahalisi kui ka meenelisi preemiaid, lisaks loositakse igal aastal kõikide kalamärgiste tagastajate vahel aasta lõppedes välja suurem eriauhind.

Täpsemat infot vaata Põlula kalakasvatuse kodulehelt http://www.hot.ee/polula/lohe.html



Joonis 1. Ajavahemikul 2005-2007 väljastatud lõhekaartide kestvus päevades aasta kohta.


Joonis 2. Lõhesaagi jaotumine kutselise rannapüügi, harrastusliku nakkevõrgupüügi ja harrastusliku õngepüügi vahel.



Joonis 3. Lõhesaagi jaotumine lõhejõgedes.

Ida-Virumaa keskkonnateenistuse kalanduse spetsialist on Jelena Kuznetsova, 332 4420, jelena.kuznetsova@ida-viru.envir.ee

Herki Tuus, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist

Ülemine foto: www.covenanthealth.com