Esimesi suitsupääsukesi on meie linnuhuvilised oodanud juba mõnda aega, sest päevasooja toojad saabuvad meile alati aprilli keskpaiku. Putuktoiduliste lindudena naasevad suitsupääsukesed alati siis, kui ringi lendab piisavalt palju putukaid. Järgmise nelja nädala jooksul jätkub suitsupääsukeste saabumine oma siinsetesse pesapaikadesse ning läbiränne põhja ja kirde suunas.

Eesti Ornitoloogiaühing valis suitsupääsukese tänavu aasta linnuks, kuna pesitsevaid suitsupääsukesi on jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust.

Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades. Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis.

Kuidas ehitada suitsupääsukestele pesaaluseid, kuidas eristada teda teistest pääsukestest ja palju muid nõuandeid leiate suitsupääsukese kodulehelt.

Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on mustjassinise ülapoole, kreemikasvalge alapoole, roostepunase näo ja sügava sabahargiga värvuline, keda elab Eestis 100 000-200 000 paari. Ta pesitseb peamiselt maal lautades, pööningutel, tuulekodades, kuhu ehitab mudast, savist, kõrtest ja süljest pesakausi.

Loe varasemate aasta lindude kohta Bioneerist!
Suitsupääsuke 2011
Punaselg- ja hallõgija 2010
Kodukakk 2009
Teder 2008

Varasemad aasta linnud 
Luik 2007 
Hänilane 2006 
Kanakull 2005
Valge-toonekurg 2004
Harakas 2003
Kodu- ja põldvarblane 2002
Kiivitaja 2001
Suitsupääsuke 2000
Kirjurähn (suur-, tamme-, valgeselg- ja väike-kirjurähn) 1999
Must-toonekurg 1998
Sookurg 1997
Suurkoovitaja 1996
Rukkirääk 1995