7. aprillil stardib Kanal 2-s uus tõsielusari "Tuuni mu mõisa".  Sarja peategelaseks on Paunküla mõis Harjumaal. See, 1910. aastal maha põlenud mõisahoone kohale taastatud maja, on viimastel aastatel olnud MTÜ Paunküla hooldekeskus käsutuses vanadekoduna. Nagu ikka vanade majadega juhtub, kippus ka Paunküla mõis ajale jalgu jääma. Olukorda lahendama kutsuti kutseõpilased.

Kutseharidus on kui lill, mille õitsemine sõltub hoolitseja soovist, tõdesid saate tegijad.

Eesti 27 000 kutseharidust omandavast õpilasest said mõisas tööd kutsealal osavamad. Nende käte all saab saatesarjas uue ilme nii mõis kui ka seda ümbritsev park. Puutumata ei jäänud ka hooldekodu muu elukorraldus.

Mõisa tuunimist inspekteerima on saatesse kutsutud vanakooli tegijad - endine näitleja Leida Rammo, ooperiprimadonna Therese Raide, sportlane Herbert Sepp, kes kõik on üle 80-aastased.

Eakate inspektorite ülesandeks on hinnata hooldekodus toimuvaid muutusi kliendi seisukohalt.

Nagu ütles kogu tuunimise üle elanud Leida Rammo, et tema isiklikult küll koliks  uuenenud hooldekodusse, kui tal poleks kõrval lähedasi inimesi. Hooldekodus pakutavat toitu hindab ta paremaks kui kodus tehtavat, sest paraku ei viitsi pidevalt iseendale sellisel tasemel roogasid valmistada.

Mõisas tehtavaid töid juhendasid oma ala spetsialistid:  kaua aega presidendi kokaks olnud Indrek Kivisalu, sisearhitekt Hannes Praks, moekunstnik Tiina Talumees, reklaamimees Leslie Laasner.  Tööde teostajateks olid kutseõppurid, kellel on peagi ees seismas töökohavalik. 

Seriaalis põimuvad vaimukalt vanurite vanakooli huumor ja noorte tarmukas muutmissoov. See vastandumine muudab esitatava loo põnevaks ja jälgitavaks igas vanuses vaatajale. 

Sarja "Tuuni mu mõisa" eesmärgiks on lisaks argisele meelelahutusele ka kutsehariduse propageerimine noorte seas.

Praegusel juhul eelistavad noored kutsehariduse omandamisele gümnaasiumi lõpetamist. Ometigi ei ole kutsehariduse omandamine hariduslik ummiktee - ka pärast kutseharidusasutuse lõpetamist on võimalik edasi õppida kõrgkoolis.

Kutsekool annab tööoskused, millest loodetavasti piisab tööturul läbilöömiseks või edukaks tegutsemiseks omas ettevõttes.

Eesti tööturu stabiliseerumise seisukohalt oleks vaja rohkem kutseharidusega töötajaid. Nende puudumisel tuleb paraku vastava kvalifikatsiooniga töötaja ettevõtjatel välismaalt sisse osta. Kahjuks aga toovad võõrtöölised peale töökäte kaasa ka omamaised kombed, mis ei pruugi meile meeldida.

Oma tööd teha oskav ja tööd väärtustav kaader on iga väikeeettevõtte alus. Eesti kutseharidussüsteem on järjest enam arvestanud ettevõtjate vajadustega.

Kui Eesti vabariigi alguspäevil eksisteeris 80 teineteist dubleerivat kutseõppeasutust, siis praeguseks on Eestis kutseharidus koondatud 32-ks iseseisvaks asutuseks. Neis pakutakse ettevalmistust 226 erialal, pakutav ampluaa varieerub sepast kooridirigendini. 

Kutsehariduse alasest infot saab portaalist kutseharidus.ee, millel on oma lehekülg ka Facebooki suhtlusvõrgustikus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta