Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) assambleel Montrealis võeti 7. oktoobril vastu resolutsioon, millega luuakse mehhanism kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks lennundussektoris. Tegemist on esimese lennunduse kliimamõjusid reguleeriva leppega rahvusvahelisel tasandil.

Leppe alusel moodustatava globaalse turumehhanismi (GMBM) eesmärk on tegeleda lennundussektori kasvuhoonegaaside heitega. Need heitkogused ei ole hõlmatud Pariisi kliimaleppega. Turumehhanismiga võivad riigid liituda vabatahtlikult alates aastast 2021.

Kohesest ühinemisest on teatanud juba 44 ICAO liikmesriiki sh Eesti, samuti USA ja Hiina. Kohustuslikuks muutuks ühinemine ICAO liikmesriikide jaoks aga alles teises faasis (2027-2035), erandina ei ole ühinemine kohustuslik mõnede arengumaade ja väikese lennundussektoriga riikide jaoks Euroopa Komisjon loodab läbi GMBM kompenseerida lennunduses kasvuhoonegaaside heitkoguse suurenemist kuni 80% ulatuses.

GMBM on saanud teravat vastukaja Euroopa Parlamendi liikmete ja mitmete keskkonnaorganisatsioonide poolt, kes leiavad, et see ei tohiks asendada regionaalseid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise vahendeid nagu näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS).

Peamiseks etteheiteks on see, et erinevalt ETSist ei ole uue leppega lennunduse heitkogustele seatud ülempiiri. Samuti ei ole Parlament rahul sellega, et kuni aastani 2027 on riikide osalemine mehhanismis vabatahtlik.

Nüüd, mil GMBM on vastu võetud, plaanib Euroopa Komisjon läbi vaadata ka ETS süsteemi. Kui parlamendiliikmed ja keskkonnaorganisatsioonid (nt Transport&Environment) näevad uut GMBM mehhanismi täiendusena juba eksisteerivale ETS süsteemile, siis lennunduse lobigrupid (nt Airlines for Europe) loodavad, et uus turumehhanism asendab ELi heitkogustega kauplemiste süsteemi ETS täielikult.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta