Saku Õlletehas jätkas ka 2024. aastal tegevustega, mis on kantud ettevõtte ja Carlsberg Grupi üldistest ESG-eesmärkidest, sh ressursisäästust ja keskkonnahoiu aspektidest. 

„Alates 2024.aasta lõpust villime kõik Sakus toodetavad ning plastpudelitesse pakendatud joogid pudelitesse, mis sisaldavad vähemalt 30% ulatuses taaskasutatud plasti. Seda on enam, kui 2025. aastast jõustunud EL-i 25% nõue taaskasutatud materjalide osakaalu osas ette näeb. Ligi kolmandiku ulatuses taaskasutatud plasti sisalduvate pudelite kasutamisel eraldub keskkonda hinnanguliselt ligi kolm korda vähem süsihappegaasi võrreldes esmasest PET-toormest valmistatud pakenditega. Aasta lõikes kasutame me seeläbi ligi 100 tonni vähem esmast polüetüleentereftalaati ehk PET plasti toorainet,“ selgitas Jaan Härms, Saku Õlletehase juhatuse liige.

Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul võib ettevõte hoolimata keerukast majanduskeskkonnast nii Eestis kui eksporditurgudel 2024. aasta tulemustega rahule jääda.

„Eesti majandus kiratseb juba mitmendat aastat järjest, mis on vajutanud selge pitseri tarbijate kindlustundele. See omakorda avaldab mõju ka kodumaisele tarbijale suunatud joogitööstuses, kus pideva tähelepanu all on hulgaliselt komponente alates jätkuvalt kiirelt kasvavatest hindadest, sellega seotud palgasurvest ning tarbijate ostuvõime,“ lausus Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. „Aasta kokkuvõttes suutsime, sh ekspordikasvu toel, nõudlikes oludes oma müügikäivet kasvatada ning säilitada puhaskasumi aasta varasemal tasemel."

Saku Õlletehase puhaskasum oli äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt 2024. aastal ligikaudu 5,35 miljonit eurot võrrelduna 5,52 miljoni euroga 2023. aastal. Saku Õlletehase keskmine töötajate arv oli 2024. aastal 299. Kui ettevõtte tööjõukulud kasvasid 2023. aastal 2%, siis 2024. aastal kiirenes kasv märgatavalt – ligikaudu 12% – ja kulud ulatusid 12 miljoni euroni. 

Saku Õlletehase kodumaine müügimaht kasvas jaekaubanduses (+4,6%), kuid langesid seevastu nii horeca sektori (-0,7%) kui Tallinna sadamapiirkonna müügid (-6,4%).  Saku Õlletehase müüdud jookide kogumaht kasvas kokku 11,4 protsenti, ulatudes 103,4 miljoni liitrini. 

„Ennekõike on Tallinna sadamapiirkonna müügimahtude langemise taga asjaolu, et maksutõusudest ja üldisest inflatsioonist tulenevalt on Eestist kujunenud – peamiselt Soomest pärit – turistide jaoks kallis riik, kust pole enam otstarbekas ega soodus kaasaoste teha,“ lisas Härms.

2024. aastal oli kaubanduses nähtav ka taas tõusva Läti piirikaubanduse fenomen, kus Eesti maksutõusude ja üldise inflatsiooni tingimustes muutus oluliselt madalama maksumääraga Lätist alkoholi ostmine taas märkimisväärselt soodsamaks ning pärast vahepealseid aastaid madalseisu liikus arvestatav osa kodumaisest jaemüügist lõunapiirile. Saku Õlletehase müügimahud lõunapiirile kasvasid aastaga 9 protsenti, paaril suvekuul lausa ligi 20 protsenti. 

Saku Õlletehase ekspordimaht ulatus 2024. aastal 43,6 miljoni liitrini, kasvades aastaga suisa 8,6 miljoni liitri võrra.

„Kuna kodumaine turg ei ole juba mõnda aega olnud kasvutrendis, on Saku Õlletehas läbi aastate märkimisväärselt panustanud ekspordile. Oleme jõudsalt fokusseerunud uutele turgudele ning möödunud aastal lisandusidki uute ekspordiriikidena Malta, Rumeenia ja 125-miljonilise elanikkonnaga Jaapan,” rääkis Jaan Härms. „Mahtude kasvatamine on meil õnnestunud tänu süstemaatilisele ja pidevale tööle uute turgude leidmise nimel, kuid päris 2021. või 2022. aasta tasemele me veel jõudnud ei ole."

Härmsi sõnul suutis Saku Õlletehas kodumaisel joogiturul säilitada rahalises väärtuses arvestatuna turuliidri positsiooni kahes pruulikoja peamises tootekategoorias ehk nii õlle (turuosa 37,5%) kui ka siidri (44,2%) kategoorias.

Saku Õlletehase möödunud aasta investeeringute kogumaht oli ligi 4 miljonit võrreldes 3,4 miljoniga 2023. aastal, sh tootmisega seotud põhivarasse investeeriti mullu 2,3 miljonit eurot. Pruulikoda on aasta aastalt investeerinud lahendustesse, mille eesmärk on ressursisääst, tööefektiivsus ja tööohutuslik seisukord. 

Saku Õlletehas on järjepidevalt ja eesmärgistatult tegutsenud kompleksselt kestlikkuse, hea valitsemistava ja sotsiaalmõjude (ESG) põhimõtete rakendamisega, sh mõõdab ettevõte pidevalt erinevat ressursikulu – vesi, energiatarve, elekter, CO² heitmed. 
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta